Sõbra värsse lugedes
me hinged kaua olid
päevade rägastikus
üksteist otsides
igatsuste janus
õnne piinavas valus
nii hele oli see ootus
nii sügav nii puhas
see uuesti korduks
oh jumal aita mind
selles palun
*
Need valged ööd
kui kerge on kardinate
taga see puhtevalgus
täis õitsmist kaugus
kui vähkremisest kortsu
läheb ase sa ajal
omasoodu minna lased
tunned selgelt
me olemine võimalik
on üksnes tänu päikesele
tema põlemisele ilmaruumis
mis muutub valguseks aknas
ka öösel juunis
6
08/06/2023
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
Sa üllatad ikka väga ja väga. F. Dostojevski Peterburi "Valged ööd" tulid kohe silme ette.
10 kuud tagasi
lille
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: lille
- Lisatud: 08/06/2023 06:55
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 220
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud