See olen mina

Sügis
aknast väljas tajun
langevad puudelt lehed
minult peegli ees

Äkki
seisan alasti kesk puid
mõned lehed on langenud
okstega koos

Räägitass
et millalgi saame uued
millalgi ehib meid
särav- läbipaistmatu rüü

Tõetuul
kiigutab minu hingeoksi
ma ei suuda midagi varjata
ümberolijad naeravad

Torm
minu elu suurim
lehed langevad tüvega kui puud ümber
või ehk võitlen?

Päike
olen murdumas minu eluvalgus
näita ennast natukenegi
ma pean teadma

Uus aasta
ma jäin tõesti ellu
uued lehed uus elu uus armastus
miks see ometi nii tähtis on

Köielkõndija
koolituseta julgestuseta rakmeteta
pean veel korduvalt kõndima
alasti- lehtedeta teie ees

Sügis
taas langevad lehed
te vaatajad vaadake
naerjad te naerge
see olen mina- alasti hing
see olen mina- köie peal kõndija
ma ei kõnni- ma tantsin
ma laulan ei kõnele
köie otsas on kevad
ma lähen- te vaadake
te naerge

See olen mina

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard