Igavene paradiis

Ühel päeval kui ma suplen rahas,
olen rahuldatud ja elu poolt omaks võetud -
õigesti elajate nimekirja kantud -
astun hommikukohviga oma ehitusvigadeta terrassile,
jalad lääpa tallamata tuhvlites,
aukudeta aura lajatamas vastu õuekase oksi.
Vastan laste kõnedele sealt terrassilt, kes helistavad selleks, et öelda,
et olen neid õigesti kasvatanud ja alati ära kuulanud
ja et nad suplevad rahas
ja on elu poolt omaks võetud.
Ilma parasiitideta kass tuleb gurmee-einet lakkuma
ja ma teen talle oma sõrmustatud käega pai.
Ta on korrektselt vaktsineeritud ja
õigeaegselt kastreeritud.
Mu pealt viiekümnene keha on trimmitud ja toonuses,
silmaalused klaarid ja mõistus töötab nagu sula kulda...
Mees tuleb ja ei saa mult silmi ära -
me vestleme sisukalt ja nauditavalt,
sest ka tema on elu poolt omaks võetud.
Ja see kõik kestab kõrge elueani,
raugastumata ja dementsusest mööda
ning lõppeb maitseka leinatalitusega,
pärast mida tuleb magustoiduna veel...
igavene paradiis!

07.11.23

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard