Päkapikk eksinud on teelt

Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.

Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.

Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.

Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.

Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.

Sada väikest päkapikku,
kõik reelt välja ronivad,
hüpates ja hopsates
kamraadi lumest välja tirivad.

Nüüd jõuluvana annab hoogu
põhjapõtradel,
kel sarve otsas kuljused
ja hõbehärma kapjadel.

Tore oled jõuluaeg,
sa pead tulema!
Kõigil sära silmi looma,
lihtsalt kohal olema!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard