mu kallitele
kui elu ise ongi
kogu taeva alusele emaks
miks ma peaksin kartma
mitte usaldama teda
puhtevalgusest hämaruseni
täidab ta mu kõiki päevi
pungade paisumisest
lehtede varisemini
on kulgemises
võilillele päikesest
avanemiseks jahedail hommikuil
maiõhtuil krookuste sulgemiseni
*
miljardeid aastaid
tähena põleda
et Su sõrmed saaksid
puutuda mu nägu
suu juua mu suud
me hinged omavahel
kõneleda vaadata
vaikides järvel täiskuud
näha kuidas hetk
tuleb hetke kõrvale
võõras ja hiigelsuur
17
21/12/2023
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
lille
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: lille
- Lisatud: 21/12/2023 09:59
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 2
- Vaatamisi kokku: 181
- Kopeeritud: 0
