elutahe
Ma istun voodil,
käes "pliiats" veretindiga.
Tahan olla paremas, seal kaugel kuskil.
Tõmban enda nahale joone surma sooviga.
Aga, mis siis, kui ma lihtsalt lähen,
äkki kõigest mis piinab pääsen?
,,See pole väljapääs ju",
aga äkki on see ainus, mis vabastab mu?
Kaua ma olen veel siin maailmas,
juba ammu soov surra minus ju tärkas.
Aga sina, sina oled mu viimane tahe elada,
oled ainus, kes suudab mu lahkumist peatada.
67
27/02/2024
Elu
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Gerli V.
elu on tunnetekarusell, aga päike tuleb ka peale kõige pimedamat ööd<3
Info
- Autor: Kelly.9459 (Gerli V.)
- Lisatud: 27/02/2024 23:52
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 3
- Vaatamisi kokku: 124
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud