Minemine.
Tähistaeva ma ei lähe,
Ei ka hõlju pilve 'pääl.
Koidukiire serva lähe'l
Olen luige leelo hääl.
Olen voolav vesi sängis
Hõljun uduna kui kaon.
Siiras tunne meeleängis,
Mõtteid mälestusteks laon.
Ei vii viiv mu vaimust olnut,
Kata surm mu käidud teed.
Nii on kord,et kaon kui tulnud,
Oma kindlal ajaveel.
Kui on hetk, mil silmad sulen
Vaistlikult ju juba tean.
Mitte kas, vaid kes ma olen?
Voogamiste vahe peal.
Nii ei pelgagi ma jõuda,
Viimse päeva lävele.
Seal ei suuda keegi nõuda
Privileege järele.
---Ando--- 24.08.2016.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Ando Aleksejev
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Ando Aleksejev (Ando Aleksejev)
- Lisatud: 15/02/2018 13:11
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 11010
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud