Päkapikk
Päkapikk sumpas
lume sees,
vaeseke oli
kukkunud reelt,
kadunud oli
ta punane kuub,
tikitud kraega
ja täiesti uus
Päkapikk nuttis,
pisarad jääs,
keegi ei kuule mind,
keegi ei näe,
hanged nii sügavad,
püsti ei saa,
kas öö tuleb veeta
siin üksinda?
Pimedus võimu
hakkas koguma,
päkapikk paljas
ja kuueta,
habe nii valge
ja pehmeke,
tekiks oli päkapikule.
Kuu vaatas
kõrgel üleval,
tähed vilkusid
taeva all,
üksteise järel
nad langesid,
valgustasid lumehangesid.
Ei märganudki päkapikuke,
et ööst saanud päevake,
leitud ka tema kuueke,
kuuele tikitud kraeke.
90
20/11/2020
Lastele
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud