Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
2
29/10/2021
Elu
Järgi luuletajat
