Eesti muld ja Eesti süda
Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti - isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta!
Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuuulnud sa -
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.
Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata
lapse tuksvat rinda sa.
Eesti muld ja Eesti süda -
kes meid jõuaks lahuta.
1784
08/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
ilus
5 kuud tagasi
Anon
väga ilusad luuled aga ühes salmis saab mahutada kaks salmi
5 kuud tagasi
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Lydia Koidula | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 08:16
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 14
- Vaatamisi kokku: 6058
- Kopeeritud: 66
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud