Mõnikord mõttesse jäädes

Sa ära usu mind,
ma mängin, mängin, mängin...
Nii tõsiselt
kui üldse saab.
Mu leebes pilgus
peidab ennast saatan
ja iga sõna, mis
ma ütlen, valetab.
Ah miks, ah milleks?
Küsid, küsid, küsid...
Ehk vastaksingi,
aga ma ei tea.
Ehk armastan end liialt,
ehk vaid nõnda püsti püsin...
kuid usu mind,
ma ükskord olin väga hea.