Nemunas

Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd

Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid

Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma tulgu nüüd- meid uude suhtejärku
las Nemunas viib kuni vaikseks muut'sid

Jääb lahutama Nemunas meid kahte
viis jõgi silmad- sulges sinu laud
veel aastaid hinges vahel valusööst
Veel aastaid hiljem surun alla tahte
niikaua ujuda kui raugeb jõud
et leida silmad tollest mustast ööst

Öid olen elust palju kandnud jõkke
veel anda on ehk näpuotsatäis
vee kiire vool ja keerised on külmad
sees kannab vahel enda külmund tükke
Mind ikka kutsub Nemunas- eks näis
kui tulen ma- kas alles on veel silmad

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard