Vares
Vares nokitab jäisel kõnniteel,
varbad laiali,
küüneotsad jääs kinni.
Nokitab liiva,mis teedele pandud,
minust ei tee väljagi.
Lähen teistpool teed ma,
kukun potsti maha.
Vares teistpool teed,
liivakivi noka vahel, ei ta ehmu.
Minust väljagi ei tee,-olen kohkund!
Upitan end siiski püsti
ja hakkan liikuma.
Ei meelest unu mul see vares,
kes liiva nokitas.
3
11/02/2022
Talv
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud