riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid

varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp

narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab

*

äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis sidet
kehal lase magada
sees poleks liiga pime
*
vahtralehtede
krabin jalge all Toomel
all voolab jõgi
ilm üleni liig roostes
karge valge lumeni

*
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse

*
kurg seisab pesal
vihmast teeperv rohetab
süda rõõmustab
*
kuluheinamaad
uus rohi katab varsti
kellel meenub talv
*
lahti on aken
majal õhtuni jäetud
tuul pääseks sisse
*
peoga kraavist jõin
püsti end ajand kulu
sinugi meel
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära keerand
*
Hetk mais

porikuus raagund
viinapuu akna taga
uuesti lehtib
*
päev pilgeni täis
on õitsemise imet
kas jood sa seda
*

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard