Võrgutaja muinasjutt

Kul metsa lähed sõpradega
siis kuula, mida vanemad ütlevad
piirduge oma seiklustega
sest jõge ületadates kõik kaovad;

müüt räägib, et koopas elab nõid
ning alev teda toidab ohvrianniga
kes ütles, et külastada võid
kui oled loll, siis mine hurraaga;

sõbrad sind keelasid, aga hiilisid tagasi
uudishimu pole patt, aga küll lollus
asjad on nüüd sedasi
et sind kimbutab mingi must ollus;

ärkad üles jõe veerel
kaunis naine sind enda juurde kutsub
kõige huvitavam on mehel
sest oma koopas ta paljalt istub;

kui sind suudleb, siis võtab kuju
selleks ämblik, kes sind mürgitas
meeltega mängida tal on tuju
oma kehaga järgmise lolli võrgutas;

ärkad üles kinni seotuna
oma kihvadega ta su sõpra sööb
leiad ennast abituna
ta kuuleb, kuidas su rinnus süda lööb;

sa lõikasid noaga võrgu lahti
ja jooksed nii kuidas saad
kui ei pidanud nõid vahti
mürgitust üle elama pead;

aga julge on see, kes püssi võtab
riigilt abi kutsusid
sõdurite tiim koopa vallutab
nõida lasid ja lõhki lõikasid;

ohvrite pead välja veerevad
põhjatus verega kanistris
seni, kui võrgutajad elavad
on inimeste haihtumist regristris

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard