Valguse varju loovuses
Valguse varju kuldkollane mäng.
Päikese loojangu eel.
Linnuema unelaulu unustavas kõlas.
Puudesalus tibukollases majas päikese pleekinud kaldal.
Malbe tuuleke tansib lehega valssi.
Minu mõtted on laiali viskund.
Vabanev, unustav, unelev hing trotsib elude kindlat progressi.
Moraalne moraalitus boheemlase hing,
pole loodud ratastel käima.
Klaas, müür ega asfalt köites hoia loova loovuse lõputut siugu.
10
11/05/2022
Vabavärss
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Boheemlanna
Teinekord tulebki koost laguneda, et endale meelde tuletada, millest me tegelikult tehtud oleme.
Info
- Autor: Boheemlanna
- Lisatud: 11/05/2022 07:54
- Kategooria: Vabavärss
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 335
- Kopeeritud: 2
