Täiskuu müstika
On taevas täiskuu paistmas taas,
kui viivuks Sind saan tunda.
Ning kiirelt tuul toob pilved maa
ja taeva piirile.
Näen vaadates Sind sügavalt,
Sul imelised silmad.
Neis kumab kuu, mis tundub nüüd
veel veidi sumedam.
Vaid tõest läbi müstika,
said Sina siia tulla.
Või olin siiski mina see,
kes mööda ei saand minna.
Tuul taevas pilvi kuhjanud,
see Meid ju nüüd ei sega.
Me teine-teise embuses,
nüüd Sinuga siin leban.
Sa ära põlga armastust,
mis saatus Sulle saatnud.
Vaid vasta parem armunult
mu päringule jaatus.
Kas soovid Sa just minuga
veel viivuks kokku saada.
Et emmates ja suudeldes
siit edasi võiks minna.
105
09/10/2023
Kurbus
Järgi luuletajat
