Viimane kabe
Üks kaunis naine tuli tantsides me tuppa
üks kaunis naine tuli üleni mustas
ta kohal siis, kui tahetakse tappa
meid õhusuudlusega kostitas;
kuid oma naisega me teame saatust
ja sellele me alla ei vannu
leer peab oma staatust
ta olemasolek tragöödias järjepannu;
ta ütles, et me omi elu ei muuda
ründama tuleb kurjus
liivakella tagasi keerata keegi suuda
häda, et inimesel seda teha nurjus;
me näinud ennegi viimast valgust
me mõlemid, kui infarkt niitnud
kuid, misiganes nüüd juhtub paugust
pole me armastust miski matnud;
me oma kodu ei loovuta
olgugi, et püssimehed ähvardavad
meid tappes nad võitu ei saavuta
las nad õues sõdivad;
üks kaunis naine ajab tiibu laiali
üks kaunis naine, ta ingel, viimse teekonna
kostavad kärgatused õues harali
aga me end järele ei anna;
mürsk kukub, elekter kaob
osapooled üksteist maha lasevad
jätkuvat tuld maase taob
misiganes nad meilt tahavad;
kuid me viimane kabe naisega
ei lõpe enne, kui seda tahame
siin pole võitu näha, ega
ka päriselus asjatut hävingut üle elame;
viimane sekund, viimane naeratus
me viigis üksteist hoidsime
ja kui toimus me koduga plahvatus
koos rahus eluga heitsime;
ulatanud talle oma käe
viimane sekund enne, kui ihu lendab
miski ei ületa mu armastuse väe
mu hing sinuga igavesti kondab
Järgi luuletajat
Kommentaarid
juku olen
siin leiate igasugu perverssusi ja muidu vastuolulisi jutukesi, daamid ja härrad
:)
Info
- Autor: Alfa beeta (juku olen)
- Lisatud: 03/10/2023 23:21
- Kategooria: Valentinipäev
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 181
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud