Hetk
Teadsin, et sina, surmale kalduv,
mõistmise sisse püsima jääd.
Nii ma suudlesin jalataldu,
mis olid külmad. Täiesti jääd.
Puutudes käsi, jäin nende külge,
suudlesin neid ma, habemes hall.
Veel oli väljas natuke valge.
Nüüd on pimedus liivade all.
Täiesti terav, täiesti valus ---
käis minu kannul viimne passioon.
Just nagu seest,
kuid ometi väljast
on need ohvrid, mida ma toon.
12
02/12/2021
Varia
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Juhan Viiding | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 02/12/2021 23:20
- Kategooria: Varia
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 289
- Kopeeritud: 0
