Tuhandeis tubades

tuhandeis tubades õhtuti ärkab
selgete silmade tõelus
öösiti õitseb, lõhnab ja liigub
ühendab põhjatuid pilte

uksed on sulguvad minekud jäävad
hetki on peatada suutnud
küllap nii mõned. minuga jäävad
pildid mis mind on muutnud

sellest ei tohi. keegi ei usu.
usu, et pole vaja.
päikeselinn. ei ainsatki rusu.
minul on valge maja.

maailma äärel, seinaga serval,
aken on SISSEPOOLE
nii mina seisan enese kõrval
viibates eluloole

mineja, mine. tulija, tule
tuli