Maru
Metsa peale hingematva
pahinaga langeb maru.
Vihur tuiskab ladvast latva,
kiunub tuultetaru.
Kurjalt korskav tormiratsu
rägastikku ajab vagu.
Pilvis - nõõ! - näen lehvivat su
laka musta plagu.
Okstes vinguv tuulejuga
hiiglaraage paiskab pihuks.
Keegi nagu haljast nuga
puude vahel ihuks.
Vooga, maru, paisu, maru,
pehkind tõkked puruks rõhu!
Paljudel sa peast viid aru,
rinnast imed õhu.
Samas aga värske voona
õudsed õhuaugud täidad,
hullutava pilliloona
loidund vere läidad.
Vooga, tuul! Kes kord su kruusist
hukutavat joonud hurma,
heitleb, kuni murdub puusist,
naerdes läheb surma.
12
08/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Heiti Talvik | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 07:43
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 286
- Kopeeritud: 3
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud