SÕBRALE
Kui sa arvad, et mulle miski segaseks jäi,
küllap tead, sulle mõeldes päev või paar nüüd käin.
Küsis keegi, et miks nii mõtteis vaevan ma end -
pole sa mulle poeg ju, pole vend.
Aga keegi ei tea, mis meid seob.
Need on kauged võõrad hanged,
raagus metsad ja laukasood.
Ja jutud, mis pooleli jäid.
Aga keegi ei tea, mis meid seob.
Oli kord üks väike naine.
Ei saand teda sa ega ma,
aga saime nii magusalt haiget.
10
08/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Jaan Tätte | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 07:49
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 554
- Kopeeritud: 8
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud