Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletajad Jututuba

PILVEALUNE PÄIKENE

1

Pilvealuse päikese varjudeta valguses mu koduküla viilkatustega majad ja rukkipõld ning lillad ja valged kartulivaod meelde tuletamas mu kadunud memme ikka ja alati ikka ja alati kummargile mulla kohal. Kõik nagu välja mõeldud selleks, et mind nutma ajada . .. Ei tea, kui palju uraani mu koduküla peale on arvestatud?

2

Vaikus . . . Rohutirtsude sirin . . . Luuletajad jätkavad oma lohutuslaule.

3

Väikesed libliklehvidega tüdrukud liivakastis veeretavad salapärast sõna nagu käsigranaati: „Ess-tee-ärr... strontsium I" Nad peavad seda sõna ebatsensuurseks: „Ära emale ütle!"

4

Keegi teeb hobuse häält: Leku, loll poiss, läheb lahingusse, lahtine liigendnuga varrukas. Katkem pead, meid kõiki võib tabada päikesepist, kuigi öeldakse, et hulluse eest ei kaitse isegi kiiver mitte.

5

Kuumab, kuumab, kuumab pilvealune päikene, nagu tahaks ta jätta maale kustumata mälestuse oma vägevusest, enne kui varjub. Kas roos peale rahesadu on veel võimeline midagi mäletama?

6

Siiski — olgem optimistid! „Seda ma olengi," ütles Mägiste Mart, lirtsatades läbi hammaste, „mis muud jääb mul üle."

0
Vanavara 09/12/2021 [Kategooriata]
SAADA LUULETUS SÕBRALE
Vanavara
Kasutaja Vanavara profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline



Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse