-

Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes

päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek

surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud käest
sõja leekide kustutamiseks
muud mul anda pole
kui kurbus ja silmavesi
aeg kärisend üleni katki
iga hetk surmale pärani lahti

olgu teil õnne
näha veel kodu
selle kohal taevast
kahe käega kinni
hoida elu kaelast

Kiievi metroo põrandalt
läände põgenevatest vagunitest
sülle korjaksin kõik lapsed
need kes jäävad nüüd isatuks
süü sinulgi selles
et ilm pole jäänud terveks
päiksena pole helde

20.03.2022

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard