-

Sõja 34. päev

ma ikka veel ei saa aru
mis sunnib meid hakkama
tapma oma vendi
kuidas muutuvad äkki
sellisteks hing ja süda
me terane aru
mitte hullunud peas
oh hoia mind ema

Presidendi käsklus
seersandi sõim
iga ülemuse võim
sõduri elu ja surma üle
ja sellest piisabki pühaks sõjaks
oh hoia mind ema
hoia mind ema
*

nii nagu tubaka suitsetajad
on aetud kohvikutest ja
kontoritest tänavale
olen minagi ajas olemiseks
otsinud endale luule jaoks ruumi
enamasti olen seal üksi
harva eksib sinna ära
mõni parm õlle jaoks
küsima raha
toetub koos minuga
keegi vastu seina
et juua oma tassike
taeva sina
Emajõe voolamist
linna ärkamist pärast ööd
olla koos minuga
selles hetkes lihtsalt kohal
*


maailm pole enam endine
kui pojengilt kukub
rohtu õieleht
otsa saab seegi hetk
*

poisina tahtsin paigata
liblikail tiibu
päev peatada viivuks
kui keha vastu Su
kleiti liibus
üks olin pilve ja lehega
Su suu ja verega
päike muudkui päeva voolas
see lõpeb aimand tookord

*
Tänavalatern

öö otsa tilgub köögis
kraanikauss
kiiguvad tapeedil
lehitud oksad
eestoas kell lõi juba kuus
nüüd ma tean
täna jälle
Sa enam ei tule
ei ilmsi ei unes
*

kui sinitaevas
kasel lillatavad võrad
õena su kõrval päevas
kevad
muud polegi tarvis tahta
kui lihtsalt olla
näha tee kuis tolmab

meel vabanenud lumest
hetki juues
siia-sinna kollab
kuni lehed saavad
suureks puudel
sellest imest
enam hammusta sa
valusalt huulde

*

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard