Kukuer
Järgi
Sündinud ja kasvanud Mulgimaal. Luulesse kirjutan oma tähelepanekuid elust ja mõistatuslikust inimhingest.
Hüvastijätt
Kui sinilind jääb laulma kuldses salus,
on usk teispoolsusesse olemas.
Kes üle ajaläve ei saa tulla enam,
jääb selgeks pisaraks me hingevalus.
Nii võime leppida, et maiselt enam
ta meie jaoks ei ole olemas.
Näib, et eludest jookseme tuhinal läbi
nagu avatud väravatest,
kaasa haarates salajast mälestustaaka.
Ei märkagi tunda me minekuhäbi
ega vaadata kohtumishetkede taha
üle tähekildudest säravatest,
mille jätsime hingemüürile maha...
Kuid varsti seisatume ajasillal,
kus mälestuste tund meid loendab üle.
On elu pelgalt hetk, et mõtled, millal,
mil riiva .....
Hingedepäev
Hinged on ududest saabumas koju,
hubelev küünlaleek- juhatav kiir...
Ootan sind aknal, mu pisike poju,
sealt kus on elu ja kaduva piir.
Kamin on küdemas, lemmiktoit pliidil...
Alati pikaks jääb tulekutee...
Elutants nugadel... Libedal siidil
jaheneb süda ja igritseb lee...
Raskelt kell pendeldab... Vaikusevarjud...
Ärevas lootuses sirutad käe
aastate taha... Nii ootama harjud
kui igatsust piserdab HINGEDEPÄEV.
Testament
Elus tundma sain õisi ja okkaid,
sestap tuhk heitke roosipuu alla.
Ümberringi las kastehein lokkab
ja tee olgu tuultele valla.
Minu pärast ei ole teil nutta!
Kevadvihm peseb pisarad palgeilt.
Elu kiirelt on edasi ruttav,
te püsige kindlana jalgeil!
Andestage, kui tegin teil valu,
kui ei mõistnud elu helgemat poolt!
Vahel nähvatud sõnadel alust
ei olnud, aga nüüd tunnen hoolt.
Sügaval hingesopis las settib
puhas rääm meie üheskäidud teest!
Tean, et oli meil ilusaid hetki.
Ma tänan teid, kallid, selle eest!
Tähesadu
Ergav tähtedelend
särinal pillutas tuhka.
Koidupunases kõrvetas end,
hommikuvalguses puhkas.
Kirepalangu jahtunud pingil
sabatähest erkpunane lõng.
Aralt tähtede vahel käib ringi
meeli tulitav igatsushõng.
Linnutee mänglevas tules
tähesadu süütas mu särgi,
leekivast tundetuulest
kustutas häbimärgi.
Karma seadus
Ümber minu humalana keerdud,
uimastun ja astun üle piiri.
Olgu ma siis igavesti neetud,
tingimusteta võin teenida vampiiri.
Karma seaduses sa oled minu jumal,
lömitan su ees ja anun almust.
Pühendumusel ja armul jäägitumal
minu jaoks ei ole jäävat karmust.
Kohus meie üle ammu peetud,
kuigi vaekauss kaldus siia- sinna.
Nõtkun alistunult, kui mu ümber keerdud,
klammerdud, ja mul ei lase minna.
Ära tapa õnneämblikku!
Laps, palun ära säti end veel minekule!
Tea, et suurlinna visklevad käed
üldsegi mitte ei paastu.
Masside nürinenud meel ja väed
kisuvad elusalt südamelt laastu.
Vaid siinsamas, kodupäikese all,
päästa end välja
kuhjunud vihast
ja allasurutusvaevast.
Nii kustutad nälja,
mis paisunud ihast
koha järele, kus vastu öötaevast
sähvivad kutsuvalt eredad valgusevihud
ja ruuporid paiskavad detsibelle.
Kus kanepilõhnased noorukipihud
toetuvad vastu trelle,
süüdimatud, et mõista, milleks
just viimaste põlvkondade
Renault`de ja Hondade
mässuline maailm
muutub .....
Valik
Ma valikut pean kahe raja vahel-
üks kuiv ja kitsas, teine lookleb rappa,
kus piirdeks lauka lõppematu ahel-
vaid ekslik samm, ja muda võib sind tappa.
Ka kitsal rajal kuidagi ei suju.
Samm konarlikuks jääb ja kivine on tee.
Ning pööraseks ja hulluks muutuv tuju
koos luikedega lendaks Linnuteel
ja jätaks rajad mõlemad. Võib- olla
teel lõppeval on siht- ja vahejaam.
Veab iga kulgemist, et ajas olla,
edasi vaid õige arusaam...
