Sõnale armund leiti 26 luuletust
Tee armumisest armastusse...
Segi ajasid mu pea,
nüüd segadus mus valitseb.
Öised tuuled, tormid
mõllavad mu sees.
Ãœtlesid, et igatsed,
tahad jälle kohtuda!
Keerlevas intiimsuses
emmata ja suudelda!
Kuid ei tõsist peitu selles.
Midagi ma mõelda või,
ainult mängult kestab see.
Kuni mängu...
Jätkub veel!
Kaks südant
Hommikuses karguses
tuleb veel keegi
kellegi embuses,
kes on süüdanud leegi,
minnes vaid sinna,
kuhu kandmas on jalg,
tuksleval rinnal,
veidi õhetav palg.
Selles koidikukumas,
varjude varjus,
kaks südant on juba
üksteisse armund'.
- Tarmo Selter -
2024
muud ei oota
talv otsatu hall
kuivanud kõrred lumes
silmapiirini nii
elutu taeva all
iga paik iga viimanegi
muud ei oota
päev mööduks kiiresti
soe tuba lahke pererahvas
õhtul tuisusel mida on tarvis veel
auraks tassis piparmündi tee
jalge all ei oleks kuhugile teed
keriks omasoodu jutulõng
ninna voolaks tuttav hõng
Carmolis kommid
Kapteni pilt mingil produktil
peaks tähendama õiget kaupa
Carmolise meditsiinilise objektil
kuid ei mahu see laupa;
kuidas nad maiuseid teevad
kui see halvasti välja tulnud
vanavanemad neid ostavad
piparmündi maitset tahtnud;
aga, kui mina proovisin
siis ebameeldiv kogemus olnud
pärast ära viskasin
sest keemiasõda suus alanud;
maitsevad nagu rohi
millega ravida infektsioonis jalgu
arvan, et neid osta ei tohi
tuli pisar välja, kui tegin silmapilgu;
nagu keelel oleks toksiline ülejääk
et määrida mädanenud haavasi tallal
toppinud neid mitu tükki suhu - öà .....
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
Pessoad lugedes
hing uuesti hell
kui õhturahu lööb
sisse kodukiriku kell
lööb põllule metsale
külale järve veele
linna viivale asfaltteele
lillele aias õuntele okstel
köögile majas pliidil
kannus kahisema hakkavale
piparmündi teele
rahust täituksid ka täna
kõik su meeled
suus elu tänaks keel leebelt
mis siis taeva all
alles on inimeses vihkamine
päevaski mis tuleb
kitsas umbne ja pime
Sula
äkki tunned taeva all
on kohal kevadkargus
sa päeva jälle oled armund
iga meel kui rohi mullast
külmast värisedes
aralt tärkab
rõõm sellest veres üles ärkab
silm lombi vees pilvi
madalas ja hallis vinas
lapikest taevasina
siis ahnelt märkab
ja ära ei saa kaua sellelt silmi
Luuletus kaunile neiule.
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huuled on kui väravad.
Neist väravatest sisse astuks
kui siis mind sa võtaks vastu.
Ta huultel pehme roosa värv,
mis tundub mulle justkui järv.
Sealt järvest sind ma püüdma hakkaks
kui sa mind vaid lemme hakkaks!
Ma mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule!
Nüüd armuta ju elu tühi
sest ma peaksin pulma pühi!
Tervitus kallile piigale!2
Tervitus kallile piigale!2
Tere piiga kallikene,
Minu karvapallikene!
Sa oled lihtsalt nõnda kena,
Ei sinuta ma ela enam!
Mul süda rinnus aina keeb,
ei sinuta ma miskit tee!
Ma ainult sinust unistan,
Ja sulle aina sosistan!
Et mulle armas oled sa,
Ei sinuta ma olla saa.
Nüüd mõtlen ainult sinule,
et tuleksid sa minule.
Luuletus kaunile neiule.2
Ma tunnen ilmas ühte neidu
teist sellist ilmas vist ei leidu!
Ma tean armund temasse
ja loodan et temagi ju minusse!
Ta silmad kuldselt säravad
ja huu .....
veel mõni samm Pessoa kannul
kolm kõige odavamat
võisaia klaas kuuma teed
oli mu igahommikuseks eineks
lõunaks linna kõige
odavamas söögikohas supp
kevadeti praetud tindikala
olin armund luule hullemini
pähe hakkas kui vein
kuulasin tunde sillal sadamasse
tulevate ja minevate
laevade bassihäälseid vilesid
roostetanud kettide
krigisemist ankrute hiivamisel
pilk peatumas kaua
vahimadrustel tekil
kes ärataks nüüd mind enam
selleks magamast üles
05.05.2022
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
Kakaost sõltuvuses
Poisist saati mäletan
kuidas oli kakao kohvi eest mulle
ning vaevalt oletan
et vahetaks ära uuele maitsele;
see soojus ja mekk
kodus tassi tõstan
katab meeli nagu tekk
või seda tanklast ostan;
ja isegi, kui seal kallis
on piparmündiga lemmik
meel igas hinnas sallis
õdus õhtu ja värske hommik;
iga kord, kui sain Å¡okolaadi
olen kakaost sõltuvuses
iga kiiks enda laadi
on kohta parimas mälestuses
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KLilleturg
Lilleturgu lilli ostma,
lähen oma pruudile,
lilleturg nii suur ja kirev,
valimise raskeks teeb.
Lillemüüjat pole näha,
ootan,äkki märkab mind,
sealt ta tuleb,lilled süles,
lille-löönud on ka end,
juustes sinilillekobar,
silmad helesinised,
suu kui roosinupp,nii kaunis,
tere,ütles minule.
Lilled valitud sai välja,
kaks ilusat kimbukest,
lilled viin ma pruudile,
armund olen lillemüüjasse,
lilli võib ju kinkida kõigile,
südame ainult ühele.
Armunud luuletusse
See on tõesti võimalik,
et armud luulesse,
omaenda luulesse
ja teiste sulesse,
nii õrn ja magus tunne see,
vahest kibe, soolane
ja veidi piprane.
Kui süda väga valutab
ja hinges kurbus sees,
siis kannatame mõlemad,
sest armund oleme,
nii kergelt sulg käib paberil,
ja tunded keevad sees,
ma aina rohkem armund olen,
omaenda ja teiste luulesse.
Unustuse Kuristik
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Mis sulle meeldib? Kui valetab keegi?
Või südant mis kogu väest vestab?
Kas tõde tohib peita? Kas siis;
Põgenemisteed üldse vaja leida?
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Iga sõna, kus Mina on kõlaks, lõõmab,
õrnalt lükkab ja tõmbab, ei käse mul minna,
Sinust mööda, vaikin, jäänud olen võõraks,
üks sama ajastu, olen kasutu, pole vajatud,
kui tõde paljastus, mida nii pinksalt varjatud,
saamatult, unustuses armas .....
Dr. Kuus
Doktor Kuus on valmis opereerima, Lõikan selle aju lahti skalpelliga,
Vaatame, siis järgi kelleks end petsid Ha! Salajane Stalin kaldkriips Hitler,
Toon ajupesu ohvrid tagasi Rindelt,Idiotloogia ideoloogia,ära muretse,
Doktor Kuus aju sulle uue teeb,Nii,et jälle selgelt kuulete,luuludest tuuldub meel,
lõikan välja kurjuse,kastreerin lurjuse;Ühel jutlusel,alla lasen mõtetu uhkuse,
enne kui enda draamas jälle murdub see,Ajud mis saanud liikselt puhkust,
Miski ei muutu,mindki ei kuulnud,doktor ei usu,et ravimatut hullu,
siin maal olemas on,Kuuel selle jaoks tohterdav roht,
see po .....