Sõnale emakene leiti 16 luuletust
Emakene
Emakene hell ja kallis,
elu mulle kinkisid,
väsinult mind kätel kandsid,
kuni jälle uinusin.
Emakene hea ja tubli,
hoidsid mind Sa alati,
nuttes vahel koju tulin,
haavad terveks ravisid.
Emakene armas, kallis,
läksin kodunt kaugele,,
hinge tagant viimse andsid,
kergendamaks minu teed.
Emakene, Sind ma hoian,
memm Sa minu lastele,
ei unusta, vaid vastu annan,
Sind kätel kannan meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Emakene hea
Ma ikka loendan pisaraid veel,
mu armas, kallis ema.
Toas kardinad ma avan nüüd,
lasen sisse päikesesära.
Tean, varajane on see tund,
kuid ma ei saanud enam und,
sest emadepäeval tahan ma,
Su juures kaua viibida.
Pikalt Sinu juukseid silun,
kammin, pisut lõikan neid.
Oi, see soeng sai nõnda ilus,
nüüd tuleb kalli, kalli ka!
Musid siit ja musid sealt,
musid kogu ilma pealt...
Rõõmurohket emadepäeva,
emakene hea!
Emadepäeva rõõmud
Järjest rõõme lähemale tuleb
emadele südame
Järjest puudel tärkavad kõik lehed
linnukene oksal siristab
Järjest lillenupud avanevad
õisi imelisi ilm on täis
Järjest emadepäev hingele tuleb
ema süda rahu tunda võib
Järjest armastus poeb sügavale sisse
mu emakene kullapai
Järjest kallimaks on saanud mulle
emadepäev- õiteilus mai
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
Kingitus emale
Emakene, tule täna,
lähme metsa jalutama,
metsas olla täna kena,
päike rõõmsalt meile särab!
Näe, kingiks tõin Sul siidisalli
pihlakatest kaelakee,
et rõõm Sul oleks täna olla,
ja Su südamesse leiaks tee!
Tuules sall, see lehvib kaunilt,
ilu lisab pihlakee,
päike sillerdab Su juusteis,
jalg on kerge metsateel.
Emake, see päev on sulle,
armas, kallis oled mulle!
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Ema
Maalisin emale ilusaid pilte,
õhina ja kirega,
kirjutasin kirju hoolega,
peenikese sulega,
tint läks vahest laiali,
kui pisar pääses voolama.
Kaugel emakene oled?
Mina aina joonistan ja kirjutan,
kätte saand sa neid ei ole,
veel ei ole vastust saand,
joonistan,kirjutan enesele,
südames neid kaasas kannan endaga.
Ükskord ikka tuled,tulen -
südant puistama...
ANNETUSEKS EMA KALMULE
Emakene, hellakene,
kõige armsam emake!
Võta vastu siin mu laulud -
õied oma hauale.
Siin mu laulud: lein ja valu,
pisarad nii palavad.
See on ainukene anne,
mis sa oma pojalt saad.
Ei me taluperes olnud
kokkukõlas kombega
tuua kingitusi sulle,
ilusõnu lausuda.
Mis me tegemata jätnud
eluajal, emake,
luba lihtsas lauluhääles
kanda nüüd su kalmule
Õnnepisarad
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
“Miks sa nutad emakene?”,
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
“Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad.”