Sõnale manna leiti 10 luuletust
Unemaailm
Unenägusid ma palju olen näinud,
üksainukene meeles mõlgub veel,
unemaailmas,kus iial pole käinud,
kus hing nii rahulik
ja muretu on meel.
Armsamatki nägin läbi udu,
ta ei rääkinud,kuid oli õnnelik,
viivuks valgetiivulised inglid,
taevamannat segasid,
vaevukuuldavalt nad hüüdsid,
elu taevas sedasi!
Püüdsin neile vastu kosta,
suud ei saanud avada,
unemaailm tasane ja vaga,
sinna tahaks jäädagi veel täna.
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....
Kui sa pole vihand
Sa ei saa armastada teda, kui sa midagi temas pole vihand, roosamanna vahus üles ehitatud suhted on vaid esialgu säravad ja uhked.
Armastus ei puhke iial õide, kui selle vahel puudub igatsus. Igatsus ei teki aga niisama, vaid, kui puudub lähedus, kas mõistad seda?
Mõelda ainult positiivselt ei tähenda, et tuleb ignoreerida kõike, mis on negatiivne!
Kullaga kaetud puuris lind- ei laula sama viisi, millest laulab vaba lind!
Ka koos olles saavad inimesed olla vabamad, jah kui nad seda ise tahavad.
"Mina olen andnud sulle kõik-nüüd on sinu kord", ütles mees na .....
Retsept Uuno
Tere!Räh! Uku lendab puldis ja Kuus andmas tundi,ära nussi kruti nüüd volüümi ja sikuta lähemale siia oma tutti,aeg teha haigelt raju mussi, taju mu aju kui Uku keedab selle suppi, taust on vajalik, ilma temata;taeva mannat ei sajaks siit; teemad ulmelisemad kui üheski telekanalis: mu hääle paelad avasid, su südame takti tabasid: nüüd mõistad me pagasit; mõistad, et enamik ikka magasid; kui me sillutame nad kihutavad mööda meie radasi, kuradi keldri kasvandik, pole mingi parasiit, perfektne vabastiil, tunneta nüüd kuulekalt sulle oma müüdi maha müün, seljast ebaausal .....
— Maarjo Kärtuemand
Näole ta kannab perfektse
viimseni viimistletud meigi
punased tikk-kontsad kingad
kaunistavad just pediküüri
nautinud jalgu -
neid mis pole iial puudutanud
külma ja räpast põrandat.
Mannaroosa kleit katmas
tema veatud telge -
büsti mis võtab iga mehe
nõrgaks ja nende südamed
endale võidab -
hiljem neid hommikusöögiks
ta sööb, sest on dieedil.
Oo ärtuemand oota veidi
nooruse vooruses sa särad -
kuid ka Sinust saab kunagi
Potiemand ja oma
mineviku hõnguses
ära siis sa lämbu.
Aastaid kaugel ...
Eemal kodumaa ja tema rannad,
sulle kallid, hinges keda kannad.
Siis igatsuse väele , alla annad,
ei võõrsil hoia, ka taevamannad.
Kodus tagasi , kui uuesti sünnid,
möödas mured , igatsus sunnid.
Oma rahvaga , tulevikku kõnnid,
olgu rõõmu , või kurbuse tunnid.
#
Keskkriminaalne
poolnarkomaan
Kõrge lend
madal maa
Kuivas kõrbes veereb
liivamannatera
Hoia tema eest
Kykitab ja almust palub
sinult piima anub
Meeles tal vaid tsoonielu
see vaimuhaige melu
Mõrvarid vägistajad
vargad ning petturid
Idiootidest etturid
seadust salgavalt
ürgkeelt valdavad
kehakeelt haldavad
Demonteerivad hambad
Pügavad lambad
Vennastunud kambad
Tantsivad sambat
Vulgaarselt laulavad
Seltskonnas jauravad
Istuvad astuvad
Sihikindlalt sammuvad
Selgel teel
Ebaselge peaga
Head nad ?
Ei
Võib-olla