Sõnale pood leiti 76 luuletust
Jõulutunne
Lund ei ole, on vaid vesi,
kauplused täis inimesi.
Palju kuuski maha saetud.
Pangakontod tühjaks laetud.
Kommunikatsiooniketid
loonud pühadepaketid,
et kui tõesti pole raha,
kuid laps uut aipäädi tahab,
hinge, mõne tilga vere
eest saab rõõmu pisipere.
Olgem hardad, olgem häpid,
telefonis jõuluäpid.
Venitagem magu välja,
neegrid niikuinii on näljas.
Imeline aeg, mil pime
poodnikki end paksuks imeb.
Kõik on leti taga maksmas,
war is over (happy xmas)!
Tänapäeva noorus
Lapsed kõik tarbivad alkoholi,
kõik on omaarust narkomani moodi
ou anna raha lähme poodi,
lähme voodi
ei viitsi minna jälle kooli,
keegi niikuinii minust ei hooli,
elu lähebki seda loodi.
Aga mind ju ei koti
laseme suitsupakid rotti,
pistame kotti.
Ületasin ju täna latti
suitsu vahel polnud vatti
kodus saan jälle piku tatti,
sest külavahel mängisin ma pätti,
kutti, poisiklutti,
nii mu mõtted läksid jälle kilekotti.
Lugu Printessist
Et sust väga hoolin ma
Sulle pildi joonistan
pildi peal on põld
Põllu äärel moonid ja
moonid punast tooni ja
taamal taevavõlv
Nüüd ma väga hoolikalt
lehe mõttes poolitan
teisel pool on nõlv
Nõlva püüan voolida
tee sealt läbi joonida
tee peal seisab tõld
Tõllas laud koos tooliga
Või ehk hoopis trooniga
Ja parfüümihõng
Printsess kuldse krooniga
puhtast siidist looriga
rinnas hõbesõlg
Laua peal on roosid ja
pärleist pungil toosid ja
mündipaunal sõlm
Aeg on printsi kosida
valikus on tosinad
ükski pole kõlb
Metsast otsib .....
Armas rahvas
Armas rahvas, kes te kord hallidel aegadel tulite ja hakkasite seda pisikest platsi koduks kutsuma; kes te hingate sedasama Läänemere õhku; kes te olete oma vanemaid siiasamma matnud; kes te laulate pulmalauas "Õllepruulijat" ja karjute 'kibe!'
Armas rahvas, kes te saite vaikuse poolt lahku viidud ja laulude poolt taas ühendatud; kes te olete oma lapsi siin magama hällitanud, kooliteele viibanud ja paarigi pannud, et see maa saaks jätkuda;
Armas rahvas, kes te olete mure halli koorma all küüru vajunud; alatisest olematu raha lugemisest silmad aukus ja vesised; kes .....
Igav elu
Elektrit juhib pinge
Ja õpetaja ütles: minge
Tahvli juures istub Aadi
Kes jõuludeks sai vaadi
Vaadi sisse pani ülu
Nüüd mekib nii mis mõnu
Aadi õllest täis
Kuid omamoodi kaine näis
Kodus Aadi sai veel rihma
Ning pisaraid tuli kui vihma
Tunnen väikest Erlet
Kes omakorda tunneb Merlet
Õhtuti käisid väljas
Hommikuti olid nad näljas
Tunnen ka veel Mikku
Kes sai Meeli käest nikku
Pauku lendas nii mis kole
Kahju et kondoomi pole
Meeli sai lapse
Sellepeale võtsin väikse napse
Ristiisa olen nüüd
Sina hapukapsaid müüd
Taga istub Jaanika
Kel tunnis väike .....
Paha poiss
lapsepõlvest mäletan kodukandi pätte
kes rüüstasid poodi ja vanu ätte
ka naabri lembit jäi meile ette
vihane vanur lükkas meid vette
...................................................ka mina olen olnud paha poiss
kooliajast mäletan plikade kleite
poistega piilusime seeliku säärde
ka toomasele jäid nad ette
plikad lükkasid toomase vette
..................................................ka mina olen olnud paha poiss
tõõd oskasin teha ka seistes
olin alati kiirem teistest
ülemus maksis rohkem sente
jäin teistele ette ja nad lükkasid mu vette
................... .....
Armumine
Kui on keegi ilus
ja sa kohtad teda talus
ning sa ütled talle, et ta on ilus
ning ta tänab sind vilus.
Hiljem satute te välja,
kus te kõnnite ainult veidi,
kuni satub pood te vaatevälja
ja sa kingid talle sealt kleidi.
Pärast kutsud sa ta külla,
kuna on juba hilja
ja te avastate, et ta tuba on lilla
ning te ei tee sellest välja.
Kui su süda lööb
ja teil tekib armutunne,
siis on kuulda kuidas kell lööb
ja te suigute koos unne.
....
Sõnu sõlme keerutades vägisi sai loodud
ümmargune õhust kera. Tuulega see lendas
kaugemale postist, kuhu mõte üles poodud.
Sõna kukkus kildudeks, vaid täht jäi iseendaks.
Vihmaga käis paljajalu mööda muru ootus:
alasti ja puutumata kordumatu isend.
Jahedaks läks olemine. Unistustes kootud
rüü ehk toonuks hingesooja. Soov kui olnuks pisem...
Kurvameelselt, õrnal toonil, vaevu kuuldus aime:
õigest-valest, tasakaalust,sellestki, mis näis.
Palju muutus paremaks, vaid tõde nuttis taimes,
millest unelm paljajalu vihmas üle käis.
(Heliriin Puistamaa)