Sõnale puhang leiti 19 luuletust
Antropofaagide puhang
Nad tulevad sulle järele
parem nüüd jookse elu eest
kihvad uhuvad verele
igas eas naist ja meest;
ei aita iialgi ussirohi
ega ka tavaline püssirohi
need monstrumid on väledad
kõrgele hüppavad ja katustel ronivad;
bioloogiline relv on inimese keha
oled nendega võrreldes null
sõduriteks eksperimenteeritavaid teha
on unistanud iga hull;
rebivad su perel väja konte
liha, verd ja soolikad ihuvad
miski ei peata neid tonte
enda rebestamist ohvrid vaatavad;
sinu ja ohvrite kisa
on meloodia nende kõrvadele
nälg on nii visa
ja ei saa parata ohvrite mõrvadele;
.....
Puhang
Mind pressib tehnokraatlik linnaelu
kokku kui tuuma, kuid mulle mõttes
meeldib miskit muud luua,
miskit uut tuua, mõtteallikast juua
inspiratsiooni nektarit.
Loon mõttes kujundeid ma oma hektarist.
Eks ma vist juba alguses
nägin elu vähe teises valguses.
Litsun pausi, panen seisma klausli
ja elu lihtsalt tardub ees.
Mõtlen ja unistan - mediteerin,
nii mõtteid ma tulistan, kui esoteerik,
Verbaalseid padruneid sepistan,
sõtkudes tainast veelgi,
millest lõpuks sepik saab.
Astun üles trepist ma, aste astme järel
iga astmega jääb järgi paska aina vähem.
Õel silm, ä .....
Emotsioonide tasakaalustamise harjutus
ma tahan välja
see kookon on liiga kitsukeseks jäänud
need tundeavaldused,
need emotsioonide puhangud
negatiivsete tunnete laviin
kas oleks seda mulle kui mägironijale vaja?
lõpetage segadus
ja lõpetage kära,
paljudel puudub veel see sisemine küünlaleek
millega ennast valgustada või vastupidi
nad muutuvad oma lambavilla sussidega liiga pehmeks
liiga tolerantseks, liiga andeks andvaks
aga ma ei anna anadeks
ei anna andeks, et minust aastakümneid vanem inimene käitub
minuga nagu sääskedega
*tüütu pinin kõrvus*
(ma võin mõista, aga
ma ei pea oma piire laie .....
Tundepuhang
Milline rahu voolab südame,
kui kõik tundekeeled lahti laseme.
Milline värskus ja puhtus tuleb hingele,
kui endast kõik patud lahti laseme.
Milline armastus lööb lõkkele,
kui me ligimesest hoolime.
Millist rahu, värskust ja armastust
toob elu hingele,
kui me seda ise vaid soovime.
Segane seis, unest mõjutatuna
lähme magama
see päev tiksub täis
juba eilseid minuteid
millel pole asu
ja udused silmad
ei näe enam leida valgust
kirjamustale mis paberile asetatud
küünlavalgel ööl
aita mööda saata see öö,
mis võiks olla kui erinevate kurbuste puhang
tormine, ent rahulik
vajalik, ent põletav
nii antidootne kui võimalik
milleks?
on asju, mida keegi ei tea,
see saladuse laegas, mida üks inimhing varjab
hoiab oma südame põuetaskus nagu kuivanud hernetera
lootes, et kellelegi on seesama hernes
kuskil seal samas põetasku hõlmas
tuul vuhiseb mööda ja vankrirattad kan .....
Marutaud
Lyssaviirus on ravimatu
+400 nakatub sellesse iga päev
puhang arengumaal paratamatu
tohterdada on lootusetu vaev;
ja üle 70 tuhat sureb iga aasta
kui närvirakke see ründab
viirus ühegi eluga ei arvesta
hirmu õues liikuda täidab;
aga pole hullu
mul on mõte, mida teha
et hoida zombide möllu
püüame iga nakatunud keha;
nad puuri kinnitame
kõik, mis 2 - jalgsed
ja Sahhaarasse kukutame
paradiisi toome kõik haiged;
sest marutaudis ju vett kardavad
ning üksteise seltsis nad ei nälgi
vahuste lõugadega hammustavad
keegi neid seal tähele ei panegi;
mu otsu .....
Maskeraad
"Armastan sind kallis"- Ütled seda vist nii bussis kui trammis;
Korrutad seda nii pidevalt;liiga mantis?
tüüp kellel lõug krampis:
Põud Mantlis; Ajab Öökima; rahu poju; mis sa ikka rapsid;
Küll üle saad chiquitalt; ja varsti sõimab sind lambi ahviks;
Kildudena maha puruneb; Armastus luule lõpetab seal kus algas...
Sahtlis; Nartsism; enese armastus; üksi suutmata olla;
Arvad, et niigi katkise südame; teeb mingi eit korda?
Laku oma huuli, kopsi plekk kruusiga vastu oma puuri;
su armastatud vangivalvur kõrval kongis laseb raiduda tutti;
saatuse kaaslasel kelle .....
kõrb
Olen ekslenud mööda kõrbe
lugematuid kordi samu radu
oodates janu kustutamiseks sadu
otsides vaimu kosutamiseks veepiiska.
Silmanud oaasi mis petteks
meelte illusiooniks...
Anna mu elule mõtet
Anna tagasi allikas
milles voolamas on
minu tundepuhangud
lootuse põhjatu piir.
Kannatuste koorma all vajund
rõõm ja õnn õhku vaid hajund
mustendab silme ees varjund
luupainajaliku hirmu tajund.
Kus on kaev?
Millest juues kustub vaev.
Talihommik
Ma olin ammu unustanud juba,
et rahu annab taevaserva hõõg,
et talihommik vilistada lubab
ja metsahärmas hingab sügav rõõm.
Tuul uueks tormiks puhkab laante taga
ning valgeid laineid vaikselt kannab nurm.
Silmnäolt käib metsasihis umbne rada,
all jalge vajub lume pehme murd.
On puhkepäeva rahu kõikjal ringi,
ees raiesmiku seisatama jään.
Kriiks kostab metsamaja ukselingilt,
üks eksind puhang riivab männi pääd.
Siis mõne hetke vaatepiiril talub
silm päiksetõusus õhetavat lund.
Ning pikad varjud jooksvad üle palu -
maailm täis põhjamaiselt .....