Saatuseõde
Ma tunnen tülgastust nii suurt.
Inimesed me ümber nii võltsid.
Kutsun ja meelitan siia tuult,
et pühiks me seljast need hõlstid.
Tuli, kõrveta need kõverad grimassid,
mis seatud näole teesklemiseks vaid!
Sisemuses kõik on omadega sassis.
Millega nad küll hakkama said?
Vesi, vooluga vii kaasa sundused,
mille ühiskond meile peale surund!
Igaühel olemas on oma tundmused,
mis ajaga meie meeltest on unund.
Maa, kasvama neis pane lootusesäde,
et helgemalt nad maailma näeks!
Igaühel on ju saatuseõde,
kes raskustes, valus on abikäeks!
9
04/12/2017
Ühiskond
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Lea Hablar
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Lea Hablar
- Lisatud: 04/12/2017 15:45
- Kategooria: Ühiskond
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1757
- Kopeeritud: 1
