Feminiinne
Mängisime tookord aias kodu.
Keset tikripõõsaid seisis liivakast.
Seal ma hoidsin, kui ta pidas sõdu,
kaltsunukku --- mängult meie last.
Siis jäin haigeks. Üsna kaua aega
vaatasin ma läbi akna vaid,
kui ta tappis üksi keset aeda
mänguinimesi mängult elavaid.
Miskit õudset oli ses ja kurba
Üle põse jooksid pisarad.
Ma ei suutnud saata mängusurma
mängumeest. Ja pärisisamaad.
37
08/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Doris Kareva | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 08/12/2021 07:39
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 2
- Vaatamisi kokku: 294
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud