Rahu
Linnast tulin, läksin metsa,
aeg see oli hiline,
otsisin seal mõnda oksa,
taevas oli sinine.
Jalutasin, leidsin oksa -
nõnda suur ja tugev see,
astusin siis kännu otsa,
mis seal kõrval pehkind veel.
Sirutasin ennast üles,
hingasin siis sügavalt,
hoidsin puul ma kinni ümbert,
hakkasin siis ronima.
Ronisin ma oksa peale,
istusin seal vaikides,
mõeldes halvale ja heale,
elu üle vaagides.
Olles peidus puude süles
lehesahinate sees,
leian ennast jälle üles
iseenda hetkedes.
Kiire elutempo see
ei lase ennast laadida,
tulen ikka jälle veel,
et rahu, vaikust nautida.
- Tarmo Selter -
2024
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Tarmo Selter
Minu looming on kaitstud autoriõigustega. Luban kasutada neid kõikjal, kuid selgelt loetava autoriviitega. :)
2022 andsin välja oma esimese luuleraamatu "Lihtsad sõnad". Kellel on soovi, kirjutage mulle seltertarmo@gmail.com või Facebookis.:)
Alati võib mu loomingulist tegevust toetada: SWED EE382200221017270217
Nii kaua, kui mäletan, olen kirjutanud mõningaid ridu hetkedest, ilust, elust, armastusest jne...
2006 hakkasin kitarri omal käel õppima, et saaksin mõned luuletused lauludeks muuta...
Minu laule saate kuulata, kui Youtube minu nime otsingusse kirjutate.
Päikest!
Info
- Autor: Tarmo Selter (Tarmo Selter)
- Lisatud: 15/02/2024 07:38
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 257
- Kopeeritud: 5
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud