Kui kadumas on usk ja lootus, ei haiget enam miski tee. On järele vaid jäänud ootus, mida kannad eneses. Su ümber maailm muutumas on halliks. Surnuks on su silmad saand'. On läinud kõik, mis pidasid kord kalliks. Ei elu neid sul iial tagasta.
Kirjutan tühiseid ridu, keegi neid ei märka. Annan endast kõik- teen vigu, elan maailmas, kust' kunagi ei ärka.
Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap