Sõnale ilus leiti 1083 luuletust
Kevad on nii ilus kuu
Kevad on nii ilus kuu,
laulab linnukese suu.
Lehti sahistab kasepuu,
tal mahlane on koorest kuub.
Päike lilleõiel peatab,
pilvekannud täis on vett.
Mesimummid tantsu löövad,
tervitavad kevadet.
Kevad kõikjalt hääli püüab,
ilmamööda laiali pillab.
Ilu õitseb kevadel,
rõõm, see rõkkab südamel!
Ilus kevad
Ilus kevad silub meelt,
linnud laulavad metsateel.
Lillelõhnast uimas pea,
üksi olla vahest hea.
Kägu kukub kuusikusse,
jänes silkab haavikusse.
Rähni toksimise kaja,
metsarahva üles ajab.
Metsas olla on nii püha,
metsas tuleb olla tasa,
et sa kuulatada saaksid,
mida Metsavaim sul pajatab.
Ilus hommik
Sirel on õitsend
ja pärnapuu magab,
kaskede vahel,näe lindude paar!
Täht taevas sirab
ja meri on vaba,
lainete taga on ulpamas paat.
Oi,kui ilus on hommik,
oi,kui ilus on päev
ärka,ärka mu kallis,
ulata mulle nüüd käed.
Vikerkaar vaiba on laotanud maha,
kuu piilub taevast,
sealt pilvede alt,
tuksub mu süda,
nii aval ja vaba,
oh,tahaks olla
ja jäädagi nii.
Olid ilus lind
Pikad jalad, pikk on nokk
oled ilus lind.
Olid ära. Tulid - šokk.
Mis on selle hind?
Vanaisa - minu kallis,
jalutasid rabas.
Juuksed juba ammu hallid,
terviski nii habras.
Miks sa tulid koovitaja?
Miks sa viisid tema?
Meie elu hävitaja!
Miks just minu oma?
Varsti aeg ja jälle lähed.
Ei igatse me sind.
Taevakaarel uued tähed.
Olid ilus lind.
Oled nii ilus
Oled kallim kui puhas plaatina,
Sinu naeratus särab kui päike…
Igal õhtul, kui jään magusalt magama,
Suplen su kaunite silmade läikes…
Sinu lõhn on mu unistuste maailm,
Sinu hääl on kauneim muusika…
Oled nii ilus, et seda kirja panna ei saa…
Ma tunnen, et ei saa enam ilma sinuta…
APPI KUI ILUS SA OLED
APPI KUI ILUS SA OLED,SA REBID KÕIK SÕNAD MUL SUUST JA KEELE KA
APPI KUI ILUS SA OLED,SA TIRID KÕIK MU MEELED ENDAGA TAAS
APPI KUI ILUS SA OLED,SU SILMIPIMESTAV ILU ON KUI VÕTI LUKUAUKKU
APPI KUI ILUS SA OLED,SU HAMMASTE PLAGIN ON KUI EURO MU TASKU!
Kodutee
Põldude tühjusesse istutatud talu.
Lumi mahlana plärtsatab maakoore kõhtu.
Tuima näoilme varjus vilgatab inimviirastuse tühjus.
Kibedalt teritab ninas suitsu jõhkrus.
Vettinud lõhkised kirstad kilomeetreid on kandu lõhkunud.
Kott raamatutega pressitud räbaldunud palitu varju.
Näljast kurnatud auku vajunud ilme.
Koerte haukumine äratab väravas sügavast unest.
Esikus saapaid kiskudes
Kuulen ema hääli köögis armastuse lihtsusest
Puud pliidil tugevast tuulest praksumas
Trummised kulbi löögid ja kapsasupi lõhnad tungivad meelde
Sinu silmad
Su silmad on merekarva hallid,
Sa vist väga armastad merd.
Su pilk nii kauge,
neis sügav on vaade,
Sinu silmadesse vahest uppudagi võib.
Sinu silmad räägivad nii palju,
Sinu süda tuksleb
kui merelaine sees.
Ja armastust on palju,
Sinu pisarates peegelduvad need.
Minu uni
Unes punusin võililledest pärga,
nii ilus oli kollase vaiba peal olla,
liblikad lendasid siia ja sinna,
mesimumm mett mesitarru vinnas.
Hõbedane ojakene aina voolas,
oja vulinat linnukene oksal kuulas,
päikene kuldseid kiiri samblasülle pillas-,
Minu uni sai õnne ja armastust täis.