Sõnale kodumaa leiti 174 luuletust
"Aga ma ei kardagi"
Veel on alles ülestõusmispühad
Ukraina äreva taeva all.
Veel on alles vanaema ja ema,
väikesel tüdrukutirtsul
pommirahe all.
Ema ja vanaema kannavad kooke,
tüdrukutirtsul korvikene munadega on.
Kaevikusse tee kannab endas ohte,
kuid pühade ajal hinges veidi kergem on.
Tüdrukutirtsu hääl ütleb puhtalt ja selgelt:
"Aga ma ei kardagi".
Ma tahan olla su kõrval
Ma tahan olla su kõrval ja kuulata
Ööbikuid öösel ööbikuorus lõõritamas
Ma tahan olla su kõrval ja neelata
Emakese maa mesimagusat maitset
Ma tahan olla su kõrval ja naerda
Rõkata koos kilkavate naerukajakatega
Ma tahan olla su kõrval ja kaeda
Munamäe tipust kodumaa rohevat ilu
Ma tahan olla su kõrval ja vesistada
Äsjasaabunud septembrikuu vihmas
Ma tahan olla su kõrval ja rutata
Koos tuules siblivate sügislehtedega
Ma tahan olla su kõrval ja liuelda
Ühes valevate helvestega talvetaevast
Ma tahan olla su kõrval ja ärgata
Kui esimene lumikelluke kevadudus
.....
Ei tohi uinuda see kaunis maa
Ei tohi uinuda see kaunis maa,
ega alla anda sõjale.
Ei ole ükskõik, mis me lastest saab,
keda kodumaa kasvatanud ülesse.
Auga kaitsta tuleb igat maajuppi,
vaenlasele ei jalatäitki maad.
Ei saa võõra raevu sisse lasta südamesse,
oma piire igaüks tundma peab.
Kodumaa on üks ja ainus,
kus su juured on sügavalt maas.
Selle kodumaa eest seisad kindlalt kui kalju,
ja kui vaja, siis elugi kodumaa eest andma pead.
Eestimaa
Nii hea on hommikul ärgata
ja helesinist taevast märgata
ja linnulaulu kuulata
ja rõõmsal meelel hõisata.
Tunda rahu südames,
hoida teda hinge sees,
kanda oma emakeelt,
mis kaunim olla saakski veel.
Eesti, oled kaunis,
pidupäeva eel,
palju kauneid päevi
meid ootamas on ees!
Selgem on siis taevas
ja rahulikum meel...
Eesti, kallis, Eesti,
jääd kauaks kestma veel!
Leek minu sees
Lõi korraga leek minus lõkkele
otse mu südame all
ja taevas kuu oli veretav
südame all tunne nii põletav
Ühtäkki õitsele lõid kõik puud
keset külma jaanuarikuud
lilled ärkasid lume seest
vulisema hakkasid kevadveed
Tunne võimas oli südamel
armastusest õhkas rind
elu järgi hing janunes...
armas oled kodumaa pind
Eemal kodumaast
Võõrsil puudust tunneb süda,
kodumaast, mis armas on,
hing ei leia rahu enam,
talgi valus olla on.
Kuused, männid pole samad,
võõrad majad, katused.
Inimestel teine sära,
teine sära silmades.
Mägedes kaja hüüab kodu,
kodu...kodu...kodu...!
Vaevalt nuttu kinni hoida suudan,
hinges käib ringi valu.
Linnulaul on kodumaine,
vidin südant soojendab.
Mäed need on nii kõrged, kõrged,
tipud pilvede alla trügivad.
Ümberringi teine elu,
teed ja rajad tundmata...
Oma emakeeles rääkida,
tahaksin ma lõpmata.
Teine keel võib olla ilus,
hea kuulata,
kuid o .....
Iga kord, kui hakkan minema...
Iga kord, kui hakkan minema,
kuhugi poole liikuma,
kiirel sammul tõttama,
kodu poole tagasi kiikama.
Läbistab mu südant magus-valus tunne,
siis kurbus tõuseb taevani,
ja valu karjub, karjub mus üleni.
Iial ei tea ette ma,
mis mu kallist kodust saab
ja kas suudan teda ükskord kaitstagi.
Iga samm on valus südamel,
kui liigud kodust eemale,
ükskõik, kui pikaks ajaks siis-,
usus jõuan koju tagasi,
sest kodu-ja kodumaa armastus ei lõppe mitte iialgi.
Tahaks rõõmu tunda
Tahaks rõõmu tunda keelest,
eesti keelest- vabal maal,
kuulda rohkem,
näha rohkem,
oma kallist kodumaad!
Sinitaeva pääsukene,
las jääb kõrgel lendama,
musta mulda pandud iva,
las jääb pikalt võrsuma,
sini must valge trikoloor,
me peade kohal lehvima!
Las jääb laulukaar meil alles,
et taevani saaks kõlada,
laulud, mis meil meelel, keelel,
südame sees palaval!
Sügisööde hämarusse,
võõra viha kadugu,
laukamülgastesse, soode sügavusse,
kaelast saati vajugu!
Küllap saab ka rahu maitsta,
aeg, see ükskord tulebki,
hetkel tuleb võõras võita,
va .....
Et õitseks Eestimaa!
Ma soovin ikka seda,
et õitseks Eestimaa,
et iial võõras vägi,
ei teda murda saa.
Et alles jääks meil meri,
mis sügav-sinine,
et mustast mullast võrsuks
ikka rukis kollane.
Et jääks meil sini-taevas
ja suitsupääsuke,
et vabaduse hüüe
lendaks kõrgel' ülesse.
Veel tahaks emakeelt ma
hoida oma keele peal
ja laulda kauneid laule
oma armsast kodumaast.
Et võiksin armastada
ja rahus hingata,
et süda oleks vaba
mu emakesel maal.
Et ei väsiks meie süda
Et ei väsiks meie meel
Hoidkem ikka lippu kõrgel
Hoidkem oma südames!
Kaugel kodumaast
Olen kaugel kodumaast,
reisin siia-sinna.
Süda sees mul kipitab,
raskus rõhub rinda.
Miks tunne imelik on sees,
miks mõte rahutult rändab?
Pool ilma rahulik on veel,
pool mul käimata on teed.
Süda kisub ikka sinna,
kus mu kallis kodumaa.
Meeleheide rebib rinda,
Kas kodu veel mind mäletab?