Sõnale avarus leiti 44 luuletust
Lillelt, oma isale
ime et üldse ilmale tulid
täis vihkamist ja varemeid
nõgeseid katkisi saatusi Euroopas
mind hüpitada
hellalt hoida suutsid
mu lapsepõlve sinitaeva
avaruseks muutsid
sellest õnnest palju kordi
hiljem valus nutsin
Sind tänasin Su peole
andsin suudki
neid palju oli hetki kuumi
mis said täis kui valgust
öös kahvatus juunis
Peidus
Kus Sa ometi peidad ennast?
Ma võin täna, homme Sinu peale mõelda,
sest mul on aega koristada Su magamistuba
enda ihalevatest mõtetest,
mis piiravat Su olemuse eksistentslikku keset
Tule nüüd,
aga Sa pole "käsin-poon-lasen tüüp"
Veel vähem laseksid ennast mingil naishakatisel kamandada,
kuhu, millal tulla ja millal lahkuda
Armastuse avarus meil tundmata jäi
üks hetk minemist algab
kuu paistab me voodi pääle
nii hele ja suur
jõudnuks kui taas
me mere äärde
kus avarus ja tuul
üks hetk minemist algab
piimvalge ja kuum
kuhu tema kord
välja jõuab
ette ei tea nii ongi hea
kuuvalges kui aknal alles ruut
mu suu vastu
Sinu janus suud
Kuivastu-Virtsu praamil
kell vööris
pimestavalt läigib
vesi ahtris šampusena
kihiseb
ümber kaugus avarus ja
sina kui üksik luik
laev kalda poole libiseb
ma mööda treppi tõusen
laeva laele et veelkord näha
teed kaugenevat randa
kadakaid päikest heinamaaga
mõnd tuules mändi
ja seda suudlusteta
jäänud nukrat hilissuve
isa värssidest
tsüklist 16.a.
ära vaata mulle silma
kui mu meeltes
alles hägus käärib
õrnroheline kevad
lehed okstel mis
värelevad tuules
veel kasvada
pole jõudnud suureks
avarus taeva all
alles ise mu huuli
suudleb veel endas
helisema panna ma
ei taha armastuse sõnu
nad kiirelt
lihtsalt kaoksid õhus
ära vaata veel
mulle silma palun
avarus oblikais luht silmapiir
kõik teisel pool jõge
veres poisiea piin
ära tahad siit
elu kui vanem õde
midagi ei lausu
käega vaid rehmab
sinnapoole kus asub kaugus
tsüklist „Poisiiga“
1.04.2021
aastaid kulub
enne kui taeva alune
saab äkki katedraaliks
mille ees tänus
olla põlvili maas
sellegi õhtu eest
mida öö juba raamib
hõõgumas kus pilvesöed
loojangu kustuv leek
19.03.
enne päeva ära mine
kui meeli puhtevalgusega
palves pole jootnud
käsi rinnale
selleks risti toonud
siis kui hommik üleni
on täitnud taeva alu .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Kristall Süda
Värvidest kirkalt virvendab,
Närvides ikka piinlemas,
Kõrvades pikalt undamas,
Muuta Ei saand- Muuta Ei Saand,
Sind.
Jultunuid, aitan püsti kui sa kukkunud,
Uskumus, et toon külvi kui julgustust,
Juhtunud, toon milles sõbrana suhtunud,
Ei kuulnud muud, Lubasin, et olen hullunud,
kuid see kurbus Must, minusse juurdunud,
Surub surmasuus, kus unustus,
Jättes mu sulle tundmatuks, unarus,
mida ei nad uurinud, enne kuulmatu,
mida polnud vaadata lubatud, juhatus,
mõistusele puhastus, kõne avarus,
truuduse muutmatus, orkestri jumalus,
siiruses pühendumuse kullanud, suutmatu .....
Kui Kuu Muutub Roheliseks
Kui kuu muutub roheliseks, leian oma palged ja see isend, visandamas sureval ilmel kirjed,
viimas meelt, enne kui kõrvale keerad teelt, hõikan vaid, et leiaks end, mõistes kes,
ja mis kus ja millal, tõde tõuseb hinda, kuu rohelist valgust kiirgab, ei ükski siiras, piirand,
mis juhtuma hakkab, tumedad varjud nurjatutest haarand, pean ma oma pattudest vabaks saama,
aitab draamast, käimas hargieluga kaasas, vaatan, ja tasaselt oma palved saadan, samaks saamas,
vappumas kõik mis saanud armsaks, suure pauguga või vaikuses saatan, kõrist haaras, lahti lasta,
ei ta tohi, pisar silmil .....
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....
Kõik on üksi-vähemalt pole selles ma üksi
Lõputu potentsiaal; lõhutud kildudeks vaas; kokku korjan kõik killud maast;
Öelge teie mulle üks kordki; mis nüüd saab; mootorit kokku jooksutand;
üksik rahvast täis inimväli ulatumas nii kaugele kui taeva kaar; näeb silma paar;
raisatud aastad; ilma ühegi viljata; hoian sõnu lihtsana; päevani mil talt kirja saan;
kingin talle potensiaali-portselani-et uuesti ebakindlana võiks mind maha pillata;
õnneks pole see miskit uut; kaksteist aastat hoides nägu naeratamas- õnnetult;
lohutus sõbra suust; paistab, et see mis mind vastu kaljusid lainetega paiskab:
On lõputu; e .....
Veel lootes ...
Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.
Kui hävitad ennast ei taju sa pooltki häda,
mis valu , lähedased kannatama - peavad.
Ja jälle raskustest , su omad välja veavad,
lootuses et järeldusi tehes , mõistad seda.
Hansi!!!
isale
Sa lahkusid mu elust
kui olin mõnekuune
sulgesid ukse ja
vaikides läksid.
Kõik need tähtsad päevad
sündmused ja hetked mil
oleks soovinud Sinult
sõnu et oled uhke minu üle.
Üksikud korrad kui
ristusid me eluteed
ei suutnud Sa ka siis
olla kaine -
vaevlesid endiselt
pidevalt viinakuradi
küüsis ja mina olin
kõigest teisejärguline.
Kas tead mida ootasin?
Et sa viimaks saaksid aru
kusagil Seal väljas
kusagil pudelipõhjast kaugemal
on Sul poeg, kes tahaks kutsuda
Sind oma isaks.
Paar aastat tagasi ilmusid
välja ei kusagilt ja nõudsid
minult va .....
Silm mustast
Kui karmiinpunasest, tukslevast elulihasest rebitud tükike.
Paljastatud hingepeeglid
maailmaavarustele.
Oo, väike jupike.
Tere Jaana.
Kõik tulge külla mulle.
Üksteiste peeglid üksteisele
Omaenda peeglid iseendale
Jäetud vaatama muutust neis
Kuidas kuju selles vormub
näiteks, ta kena reis ;-) ☆,
taust ta ümber väiksed detailijupid eluosad.
Mõtted ta peas,
naeratus näol
juuksed, kah peas.
Arusaam endast võibolla
ka arusaam temast
või üldse täitsa udune,
ununend.
Ehk äkki ka hing ja selle kompassitaldrik.
↓
.....