Sõnale tar leiti 1672 luuletust
Laupäev
Laupäev tuli üks ja kaks,
lumi lendas alla "Plaks!",
maandudes mu nina peale,
armsale ja nõnda heale,
kõdistades nõnda, et
aevastusest lendas vett,
avastades aga kohe -
jää on peidus allpool lume.
Kukkusin siis potsti maha,
justkui tahaks seljatada
nädalat, va' kavalpead,
mis on toonud halba, head,
kuid tuppa lähen tasa-tasa,
tuleb kaotust tunnistada,
ravida end päeva-kaks,
et saada jälle tugevaks.
- Tarmo Selter -
2024
Polaroididel
Tartu pilte silmitsedes
tekliga volbriööl
tunnen, et tahaks minna tagasi
tahaks teha midagi teisti
ometi tollal,
ei oleks ma saanud neid kogemusi teisiti
endiselt sõnatu
kui Tartut vaatan,
mingi nooruse ihalus ja nooruse julgus
ja uued õppetunnid, iseseisvus
avatud peatükid ja armastus
kõik mahub nende aastate sisse
lõputud loengud, lõputud ööd
ühiselamatute vahetus
otsingud Zavoodis kinni pandud
"Kodu" laulu saatel tantsides
kõik need mälestused elavad minus
ja minu polaroidel,
hea, et nad on
3 aastat kärvamist
Nagu ka see number on kuldne
kõige minimaalsem aksepteeritav
ning minu hing on õudne
näha ridades mu olemust küsitav;
ja see arv on täna
tähistamas mu kohta
kui lugeja närve muu ei vääna
siis viin ma ise meeleolu luhta;
siin leheküljel, ÕU JEE!
nalja ja liiga teinud
ja ka hull on see
kuidas aeg mööda läinud;
jälle Tartu rahupäev ka siin
ja seda austab minagi
mu roppused on rahvale piin
kuid see kellele kuidas kunagi;
Luuletuses.ee 3 aastat kärvamist
Al Bundy endiselt selle näoga
kui mu teete mu lullade lugemist
jääte kõik sama ilmega;
ja poleg .....
Tarkusetera...
Meile küllusesarvest ei puistata tarkuseteri..
Sestap mõnigi isend end teistest paremaks peab
Nii mõnelgi mehel on alati põlvini meri…
Ta teisi enese järgi vaid käituma seab…
Kui sinu teekond siin elus läinud on nurja…
Pole kasu…et kõike teed maha ja vannud ja nead…
Püüa ära oma hingest ja südamest kaotada kurja…
Äkki kunagi leiad ka teistes siis midagi head…
Rahulolematu
Tunnen kevadpungamõlkeid
tädi eLli luulelohus
kõlab kirkaid naerukõlkeid
homses praegu külmund rohus
Täditt alatasa vaevab
oleluse rõske raskus
äraolemises kaevab
sobrab tuleviku taskus
Närib hiirekõrvaootus
järve jäässe hilju augu
leiab unenägude seest sootuks
vastselt tärganud küüslaugu
Kahetsuse kaim on kange
suvi sõrmed ulatab
tunded säetud talihange
puhtaks poriks sulatab
Suve põhja hetkesoojust
surub sügisesse lumme
vihmailud saanud hoo just
hüüab talve vaikseid samme
Kalla armastuse viirust
kõrtsmik veel üks pilgen toober
kümme k .....
Kuum limonaad
Ükskord ei saanud ma vetsu
pk klassiga ekskursioonil tallinas
öövalve ei jaga matsu
et lapsi on ööselgi vetsus käimas;
passib keegi bürrokraat
kuri onu laua taga
äkki lõhkeb ta nagu kranaat
et mittekeegi maga;
rihm tuli sahtlist välja
laksatas vastu lauda
kui juba on nii hilja
pm. võib püksi kuseda;
minulgi põis lõhkeb
haaran tühja pudeli
tilli ots kaelas põikleb
alla kostub kusemisheli;
hommikul, kui proovile läksime
laulukaare alla klassiga
oma asjad laiali jätsime
tuli vaatama onu, kui miskit viga;
et mõni 8-9 aastane illegaalseid
aineid jub .....
Justkui Tuhkatriinu pidu
piilus aknast:
"Proov, mil lõpeb? küsis
"võte peale hakkab?"
Ja kui lõpuks kaadris oli -
parandada, muuta,
soovis duubel duubli järel
paremini suuta.
Kadus massistseeni ära
või siis tardus kaadris.
Staare kohale ja ära -
toodi üksikult ja paaris.
Taeva kõikekatvas kaares
nägi musti pilvi -
õlakehitusi, muigeid.
murelikke silmi.
Lõpuks taandus võtteplatsilt
paremale ära.
Kustusid prožektorid
ja glitterpuudri sära.
Justkui Tuhkatriinu peolt
ta lahkus kell kaksteist.
Teda rohkem või ka vähem
on igaühes meist.
27.01 .....
midagi argist
kuude viisi su ümber
suvest väsinud
lumevalge maa
kuurist tuppa nüüd tood
ahju tarvis süles kuivi halge
rõõmu sellest saad ahjus
praksub kuusk ja haab
tee tuiskab majani hange
pliidil kartuleid keetes
potil hüpleb kaas
selg ei valuta enam pole
kummardades kange
*
veel tsüklist „Poisiiga“
ära räägi midagi
silita vaid peoga mu
laupa ja juukseid
uuesti Su sõrmede
puutest tagasi saan
poisiks kelle huultest
Sa ei suutnud lasta lahti
Su lahkumisnuukseid
kord meeletult kuis kartsin
ära räägi midagi
nüüd saanud olen suureks
hing .....
Mõte...
Minu vaiksetel uneta öödel,
sa piinanud oled mind kaua…
Ilmselt säravaim naeratus huulil…
Tantsid rõõmsalt üle mu haua….
Ma ei saa sinna midagi teha..
Mu viimnegi mõte on sinust..
On letargia haarand mu keha…
Et sa välja ei tee enam minust…
Kas vihal või armul on vahet..
Üks tundub ei välista teist…
Selleks vaja on kindlamat tahet..
Lõpuks loobuda mõtetest neist….
Õigus?
Fakte nii pikalt olen nõudnud, mul peab olema lihtsalt selles õigus.
Ma ei saa alla jääda mul peab olema selles õigus.
Ma tahan olla võidus.
Ma tahan olla võidus.
Mind ei huvita, mul peab olema õigus.
Mind ei huvita päriselt.
Mul on õigus.
Sul on vale ja mul on õigus.
4 sekundit tõmban kopsudesse õhku
4 sekundit hoian sees õhku
4 sekundit lasen välja õhku
Ei kõhklust, et meele puhtaks sain
nüüd kui hingama õppisin vaid
Hingamisega korrale saan kutsuda.
Alandlik on meel aga mul pole alati õigus.
Mina....
Ma end narri maski taha olen suutnud peita
Kel sarkastiline kõneviis on kujunenud aateks
Ma arrogantselt arvanud mind eales sealt ei leita……
Ja koerad lase hauguvad vaid karavanil saateks…
Aga ikka saabus hetk, see rüü kord endalt heita….
Nüüd ausus......mul on uueks maailmavaateks…
Ja pead ei ole tarvis enam liiva alla peita…
Talv
Talv see kauneid mustreid koob,
küsimata luba,
jäine külm kristalle loob,
jahedaks saab tuba.
Päikest väga harva näha,
kui, siis suure külmaga,
isegi kui pluss on täna,
homme juba külmetab.
Lumi langeb helvestena,
soojas jäise vihmana,
kevadet veel pole näha,
leppima peab külmaga.
- Tarmo Selter -
2024
Luhta läinud soov....
Me suhte alguses mul väga lootust polnud…
Ma võtsin sind kui ükskõik keda teist…
Mul ennem ka….. on tutvumisi olnud…..
Kuni märkasin ….et erinesid neist….
Su kaunis välimus, ja tarkus meeldis mulle
See sulnis kooslus….. see kohe võlus mind…..
Siis saabus aeg , et öelda viimaks sulle…
Ma saanud selgust…..ma tahan ainult sind….
Aga kahjuks tunded alati on kahepoolsed….
Jääb tihti vastuseta julgust nõudev proov…
Ja päevi kurbe…. nüüd pisut melanhoolseid…
Jääb ilmestama ainult luhta läinud soov…
Mu kaunis Sõbratar
Mu kaunis sõbratar…ma öösiti sind unes näen…
Ja vahest päevalgi on silme ees su habras naise kuju…
Ma oma kaela ümber köidaks sinu pehmed käed….
Ja võtaks omale su kurbuse ja tusatuju….
Ma vaataks pikalt otse sulle silma .
Üks pilk on kõnekam kui tühi sõnalend….
Ei taha kunagi ma jääda sinust ilma……
See pärast palun kallis…. hoia end…..