Sõnale hirm leiti 476 luuletust
Kurb koolimaja
Taas koolimajad sulguvad
Jääb maha õpetaja
Mitu korda aastas peab,
teretama koolimaja?
Kas sügisel saab lilli tuua,
oma armsal' õpetajal!
Täna jälle hirm on põues
Hirm mind ahistab
Pole see ju õige tunne,
see tunne pole hea...
Kahjuks ongi kõik reaalsus,
ehk tänamagi peab...
Küll elu ise õpetab
Käidud teid ja radu kinni kasvatab.
Maastik linnupuuriga
sa ju tead
et ma usaldan sulle
midagi mis on hinnaline ja habras
justkui lind kes on kaotanud sule
ja on õnnelik selle üle
et sa leidsid selle
ja maalisid puuri
võib-olla mitte temale
siis kellele?
õunapuu külvaja tuulega tuleb
külvates häda ja tüli
lind laulgu oma peibutuslaulu
kuldse õuna noppijale
kuid lind ei laula.
türnpuu külvaja pimedas tuleb
külvates piina ja surma
lind heliseb hirmunult puuris
nähes astlaid ja verd oma rinnal
kas juba tulebki minna
kui see õige laul on veel laulmata?
õlipuu külvaja koidikul tuleb
võtab maalitud puuri
ja rip .....
Kui koroona tuli
Nädalavahetus on kohe läbi
tulin ühe onu lapsi hoidma
ning neil kolmel pole häbi
kui hakkasid minuga kauplema;
"onu Alfa, palun lase õues hängida
tahame seal Tik Tokke teha
hiljem sobib toas hängida
enne kui kohal eha";
neid keelates siis mõlisesid
"ok, onu Alfa, mine vittu
ei koti mida sa ütlesid
nüüd kaed meid tõmbamas uttu"
ja nagu tankiüksus
koroona linna veeres
haigus on õhus jooksus
siis pesitseb põikpäisete keres;
varsti lapsed koputavad õues
sest haigus ligemale rullub
hirm on neil põues
kui koroona neid alla litsub;
.....
Marutaud
Lyssaviirus on ravimatu
+400 nakatub sellesse iga päev
puhang arengumaal paratamatu
tohterdada on lootusetu vaev;
ja üle 70 tuhat sureb iga aasta
kui närvirakke see ründab
viirus ühegi eluga ei arvesta
hirmu õues liikuda täidab;
aga pole hullu
mul on mõte, mida teha
et hoida zombide möllu
püüame iga nakatunud keha;
nad puuri kinnitame
kõik, mis 2 - jalgsed
ja Sahhaarasse kukutame
paradiisi toome kõik haiged;
sest marutaudis ju vett kardavad
ning üksteise seltsis nad ei nälgi
vahuste lõugadega hammustavad
keegi neid seal tähele ei panegi;
mu otsu .....
Meie maailm
Maailm läheb hulluks.
Tasapisi.
Algul vaikselt.
Salamisi.
Kärestikku pole kosta;
kõrvuni ei kandu kosk.
Siiski määramatu hirmujõuga
langetab meid juga.
Üht-teist aimata ju oli,
paljut aga polnud.
Seda, et me nüüd ei hooli
mõtteski ei olnud.
Räägid tõtt, kuid ikka vale.
Mõistmiseks on hilja.
Meie maailm see ei ole,
kus sõber keerab selja.
Hulluks läinud on see ilm,
nõnda vaikselt salamisi.
Valguskiiri püüdev silm
sulgub tasapisi.
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Külm
Külm näpistab mu nina
oma jäise sõrmega
poeb põue,varba sisse,
naksab põske,ei tal küllalt saa
Külm jõe-ja järvesängides möllab
katab kaanega
Siis mere poole tuiskab
ta hirmsa maruga
Külm kogub endas jõudu
muutub jäisemaks
Tunneb mere võimsat müha
tal vastu hakkavat
Külm varblaseklutti piinab
Ei lase tal nokkida
üht rasvast pekitükki
mis oksal rippumas
Külm tungib minu hinge
külmutab pisarad
Külm ei mahu südamesse
mis nii soe on sees
m7
kas olen tõesti ainus julge kes endas näeb valet
ei mängi ma mingit malet ei näe enam vahet
olen teinud halba olen teinud head lõpuks
nendes asjades ainult igayks ise teab mida tegema peab
vahest veab vahest ei vea
teadmattus mind ei hirmuta
teatud asjad kyl on südant kriimustand
isekus taas end on ilmutand
kui olen lõhkise kyna ees miskit himustand
kõik teavad saavad aru mõistavad aga ikka oma lipu hõiskavad
tõusevad võitjana
ja mina järjest võikamana
täis draama teater ja seda kõikke ise teate
kalduvused suunad kes keda kuulab
tormi käes hullan
ei .....
m2
tehke aga oma teste
ravige haigusi millest pole aimugi
looduslik valik on abiks ju
populatsiooni number kasvab
ja ikka on nii et kui sööd sitta
siis võib juhtuda igast paska
issand halasta
kas uskuda on kergem valet
kui uurida jutu tausta ...
aus teema on pandud salastatud kausta
et oleks vandenõu
paistab et see elu meil endil ikka käib yle jõu
sa syndisid siia ilma
mis oli sinujaoks esimene asi mis hakkas silma
kas tunned end kindlalt
omas korteris,
tänaval
,maal või linnas
joodavad puhastatud solkki
söödavad keemilist manti
kõhu saab täis .....
m1
olen see kes olen
aga pole see kelleks mind oletad
pole mina deemon
ega tema kaa
need kõigest sõnad
mis meid teineteisele kirjeldavad
valitsuse keerdkäigud
seadused
vastasseis oma rahvaga
kes seadused välja kirjutavad
vahva seis
pole siin kohal vaja kellegil asja ilustada
esoteerika tuhende näo salgad
kes enda tegevuse maha salgab
põgeneb kui ees seisab vangla
puhtad ilmed
sisemus must
luhta läinud teekond
kaitseks seisab nagu post
täielik sabarakk
kirjelduse ohver tont
kas tõesti ei saa me mõistma
et keegi meist pole võitja
niikaua kui .....
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel
Verekäsi
Verekäsi su varjust
Ja püha allika lättest
Maagilise suunajana
Puudutamas keha
Nagu vabastaks su
Sisemisest karjest..
Võttes valukehast
Hirmu, lootusetuse eest
Et ei taha olla ilma sinuta
Ühtegi hetke
Kus sind pole minuga!
Verekäsi, püha verekäsi
Sind ma palun
Müstilises nõiduse säras
Puuduta mu hinge
Nii nagu keegi kunagi
Pole varem suutnud
Silita mu keha
Nii nagu keegi varem pole
puutund..
Sinu silituse paituses
Muutub öö päevaks ja
Pimedus valguse ukseks
Minu süda koos sinuga
Ühiseks tukseks...
Verekäsi...sa tulid mu ellu
Jättes minusse märg .....
Tuhat päeva
Need tuhat päeva
sa vaatasid eemale
kas oled hämmingus või
kas sa mõtled?;
murra naeratus ja pilguta silma
see ei peleta mind eemale
vajutan pidurile
ka on tunne, et soovin sinuga seilata;
tehke kummardus ja lehvitage
nagu sind minema veetakse
see oli tore, see oli kaunis
aga ma ei tahagi lahkuda;
naerata veel ja pilguta silma
see ei hirmuta mind endiselt
vajutan pidurile uuesti
on tunne, et kaotan sind su enda pärast;
võiksime end ära vedada
kas olee nüüd kohal?
ma annaks ükskõik mida
ja sinu eest kõike;
nii et ma vaatan sulle silma
ja ma imestan
ka .....
Must nimekiri
Mida külvad, seda lõikad
eriti, kui räägivad rusikad
ja kui käituda teistega nii
mu kättemaks saab olema garantii;
astun kooli aktuse ajal
pole aimu klassijuhatajal
ja kaasõpilasel keda hirmutan
riigihümn jääb poolikuks, kui tulistan;
sest kui algab kooliaasta
ei salli ma sellist saasta
kasuks tuleb püssipraktika
nii panen ise reeglid paika;
nad lootsid, et mind välja viskavad
nad lootsid, et mind vaimselt hävitavad
aga neil pole aimu, kuidas eksisid
kui nüüd omale peidupaiku otsisid;
pole see mingi kool, kus olen
vaid neegriperse, ma ütlen
sest kui .....
Esimene koolipäev
Tere tere õpetaja
tere minu koolimaja
teadmiste ja saladuste
avastuste hoole kodu
täna läbi sinu uste
tuleb õpilaste rodu
Pisut on ehk hirmus jah
suurte õpilaste kisa
küllap varsti harjun kah
olgu pole ema isa
Kunagi on õpitud
pea on laetud vaimu väega
läbi loetud õpikud
mis ma väriseva käega
täna saan ja koju kannan
Lilled õpetajal annan
Loodan vaid et õpetajal
jätkub kannatust ja tarmu
vahel eksind alustajal
andestada mõista armu
lohutada kui on vaja
näitab kätte õige raja
aitab läbi kooliaja
esimene õpetaja
Hobused
Kuusiku tukas näed kaheksat hobust
mõtlevad sinust kui viimasest jobust
ega see värdjas nüüd selga ei kipu
küünte ja kätega lakas ei ripu
Üks siiski kutsuvalt heledalt hirnus
sa lähed kui kutsuti olgu et hirmus
jõudes jääd otsima vastuseid laugelt
keegi ju kutsus või eksisid kaugelt
Sa proovi vaid proovi ja ronima hakka
üks hobune hammustab teine lööb takka
tule ma tutvustan vasemat kapja
vasem on hellem mul parem on tapja
Üks siiski trotsides tõredaid pilke
võtab su turjale põhjustab kilke
tuul kõrvus vihiseb veidike traavi
enne kui peatub ja h .....