Sõnale häll leiti 470 luuletust
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
Tiibeti palveveskist mõeldes
seda hetke ära puutu kallis
ta niigi põleb tuhaks
tal seista lase me kohal
taeva all hallis las tuulena
ise ära kohab
me suus muutub palveks
pöörlevas veskis
läheb lendu siis
sooviga hing elus
veel temaga kohtuks
seda hetke ära puutu kallis
ta ise peab olema
lahkumiseks valmis
Tänases päevas
Tasakesi pilv, see nutta tihub,
terve taevas on nuttu täis.
Hall on ilm ja kust nüüd tuju võtta?
Mul märg on juba silm.
Võtan selle päeva kurvastada,
kallist halli sügist meenutada.
Lahkunud hingi südames mälestada
suuri pisaraid põsel veeretada.
Vihmal on ka oma osa,
ega päikegi naerata kogu aja.
Lilledki puhkevad kaunilt õide,
ajapikku kõik närtsivad.
Las ma täna kurbust tunnen,
kurbust koos ilmaga.
Süda juhib kõiki tundeid,
juhib alalõpmata.
Tunnen, homne tuleb selgem.
Nii hea on tundeid avada!
mõtted Elisabethi Pausi lugemise järel
vaid jätkuks elu ime
kord valge oleks
siis jälle pime
kord juuli leitsak
sügishall kordamööda
kevad suvi sügis talv
taeva all
alles oleks kala vees
õhus lind rohus lill
kõrvus heldelt emakeel
täis elujanu me kummaliselt
nõtke meel tänus kaua veel
heleroheline kevad
see ime kordub
pärast pikka halli talve
tagasi on raagus okstel
lehe heleroheline õrnus
päikse kuldset nestet
päeva õhtuni nõrgub
taas pähe hakkab
valge pilv ja
sinitaeva kõrgus
meel kummutama
hakkab seda
me ette ei tea
sellest ahhetavast ilust
mis siiski ilma võrsub
Volbriöö terror
Eesti Halloween on volber
kohata on kolle ja nõidasid
aprill on nagu oktoober
on ebausku ja pühasid;
ühte laande Emajõel
väljakutse tehti Elva vallas
nõidade pidu saatana toel
ja nõidade juht on Kaja Kallas;
sabatil ohverdatakse Oravale
mis üks kuri haldjas rahva legendis
et tuleks rikkusi Eestile
selleks lapsi ja vanureid õgis;
KAPO tegi nõidade pesa puhtaks
sõdides zombide ja maagiaga
enne kurjuse tõusuks
mis väljuks maast pauguga;
volbriöö terror sai pidama
nõidasi ootas õigusmõistmine
see ei saa viimane sabat olema
kui riigil kirikust vaba on o .....
"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast .....
pilguga küsivad
Hitlerjugendis ja Stalini ajal
pioneeriks olnud lastest mõeldes
ema tee mulle pai
ka siis kui hall on pea
tean kao kuhugile
ilmast ai
vaata kas tekk püsib peal
mu akna alt jälle nad
mornilt mööda marsivad
varemetes põlvkonnad
hinged linnad saatused
pilguga küsivad
kuidas sina jäid ilma
nendest kaotustest
Gee Pee Ess
Kui kohalikult teel
sõita pole kogemusi
läheb sõlme meel
kui maps annab eksitusi;
eriti kiirteedel
mis pealinna all
ajuvabad kurvid tööpäevadel
sõites tuju on hall;
see kuradi Gee Pee Ess
ära karu perse eksitab
hiljaks jääb töömess
nii igat sohvrit vihastab
Mine munni, Google maps. Vihkan sind
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
Märts AD 2022
Ukrainast ei pääse me niipea ei üle ega ümber. Nii on. Seepärast ka need, mõneti ehk pikad luuletused. Palun vabandust!
Lõpus tasakaalustab neid teistsuguse maailma olemine. Olge hoitud!
31. märtsil Eestis
veel linna kohal sireenidest
tükkideks kärisenud pole
õhtune taevas
mürskudest põllu kohal
võpatudes lõhatud
kordi ja kordi vaikust
lakanud lumme pole
mu kodutalus
räästate hele tilkumine
anna andeks mulle hing
sinugi pannud olen
üleni valutama
šokist palutama
rahu järgi kõrbena
janunema
süda sinust sõda jättis
linnade a .....
Kui rohelus asendub halliga
Eestis on linnad rohekad
Tallinn, Kilingi - Nõmme, Pärnu ja Viljandi
neis parke, alleed, metsatukad
ja üle mitme aiandi;
aga paraku ahnus on piiritu
linnavalitsuselt lube väljastatakse
mis tehakse on liiga siivutu
rohealade arvelt juurde ehitatakse;
nendeks torustik, uued majad,
asfalteed, elektripostid
eramaad ja laienevad parklad
ning maa - alused kaablid;
mul kahju näha
kuidas põlispuid või võsa raiuda
seda linna "arenduseks" pealtnäha
aga inimesel vaja kõikjale laiuda;
selle asemel, et uuendada
vanu hooneid või muuta süsteemi
ei viitsi, ei t .....
Ma näen Sind naeratamas oma peas...
Ma näen Sind naeratamas oma peas,
mul on hea meel, kui oled õnnelik,
kui suudad sellest hallist maailmast pressida välja kuldkollase päikese.
Päikesepoiss.
Sind hoiti, Sind hoiti väga.
Isegi nendel hetkedel kui Sind minema peletasin,
hiljem õhtuti patju märjaks nuttes.
Ma püüan olla tunnetest amputeeritud,
aga aeg-ajalt saab ka minust võitu
voolav elujõgi,
mis soovitab mul nautida,
võtta vastu kõik, mis pakutakse,
ja mitte mossitada oma murelikke mõtteid mõeldes.
Ma näen Sind naeratamas oma peas.
Ettekujutus on hea fantaasia vili.
Sest isegi kui see PÄ .....
Vihmane öö
jalutan
vihmasel ööl
keset betoonlinna pimedas
kive vihaselt löön
hinge valutan
ma ei tea miks
süda vihaselt lööb
ma ei tea kuhu lähen,
ent sealt uuesti alustan
näen vaeva ja töötan
riskin ja panustan
kannan halli massi taaka
mida raske on kanda
egoist nagu olen
raske alla on anda
Viimast korda silmad sulen
Elu on lihtne
Nii lihtne
Sünni
Situ
Ela, sea eesmärke
Sea sihte
Naerata halli argipäeva keskel
Tunne rõõmu
Ela hetkes
Tunne möödub
Ja soo vajub sisse
Mida rohkem sa vehkled
Aga trump on meil kõigil taskus
Sest tean et ühe korra
Viimast korda
silmad sulen ma viru katusel
Tundub et on tulemas
suletud kirstu matused