Sõnale igavesti leiti 189 luuletust
Kolmekordselt
Sind ma näen kolmekordselt
Sind, su peegeldust ja su peegelduse peegeldust
Ennast kahekordselt
Oma peegeldust ja peegelduse varju
Sest iseennast ei näe ju keegi
Kuidas ta ka ei vaataks
Kui ma saaksin näha kord elus
Omaenese silmi
Kas ma taluks nende igavesti juurdlevat pilku,
Mis küsib, mida siin teen?
Kas ma suudaksin oma silmade küsimisele vastata?
Ehk ongi parem, et näen ennast vaid kahekordselt
Sest vaevalt ma kolmandat talukski
Kas kolmas sinagi talub?
Sa oled kõike seda
Sa oled armas
Roosapärl mu peos
Mis päiksetuules
Õhkab oma sära.
Sa oled minu kallis Arm
Ja hinge vaikuse värav.
Sa oled avatud süda
Ja põletav silmade
Kustumatu valgus..
Sa oled minu
Suure armastuse algus.
Sa oled kordumatu
Mõtete kaja.
Sa oled minu inglipuude
Mida oma sisse vajan.
Sa oled kõik, mis
Sõnadesse suudan öelda
Ja suurest tundest
Armastuses mõelda.
Kallis oled, igavesti
Väga väga kallis.
Palun tule viivuks
Palun tule viivuks
Ja oleme hetkes
Lootes, et sellest
Saaks igavik..
Sa oled mu valgus.
Lootes su südamest leida
Armastuse algus..
Mis on minu jaoks
Sündinud, kasvanud sinus.
Nüüd on see igavesti,
Sügaval..minus
Sinu armastus!
Lõpmatu, piiritu
Soe....tunde küllane.
Riietuskabiin
Kaubanduskeskuses võib ära eksida
võiks ju siin igavesti keksida
aga kui häda peale tuleb
see šoppamise plaanid suleb;
aga kohta ei leia
nii valdab minus hüsteeria
õnneks naised õigesse kohta juhatasid
sest nende järjekorrad õiget kohta näitasid;
see tüüpiline, et nad aega raiskavad
meikimisega ja lobisemisega passivad
boksis ajasin end küürakile, püksid maas
jah, peldik on heaoleku oaas;
koputab üks härra uksele
ja ütleb seda mehelt mehele:
"poiss, peate saama teistega arvestada
naised ka tahavad riietuskabiini kasutada!";
ja oi ei...
väl .....
Tunnete ja värinate salu tõotus
Hetkes, kui seisime
Tunnete ja värinate salus
Justkui kahekesi
Hingede suurimas
Kokku liidetud
Hingamise valus
Kus sinu ja minu süda
Leidsid läbi tuule ja ajastute vee..üksteise juurde
Armastuse tee
Sa ulatasid mulle
Oma südame
Huulte läbi
Tuulises sajus..
Poetades soojade
Kätega südamesse
Hurma..
Võttes minust viimasegi
Üksinduse tunde
Sest olin nüüd sinuga üks
Nii nagu unistuste
Lootuste taevas
Nüüd olime sinuga üks...
Sina ja mina
Sosistades mõtetes
Üksteisele igaviku tõotust
Mitte lahti lasta
Sest üksteise jaoks
On meid loodud
Hoidma..te .....
Novembrilapse ennustus Nostradamuse hääle kajas
Inglikäsi paitab madu,
kes puhkab lillel,
mis on kasvanud kauniks
kuu säras ja 5 elemendi Jõus,
kandes endas Meretähe sära
ning kuldse kosmose tähti,
mis on pitseeritud elulillega,
lukustades turvaliselt kulla särasse,
mida saadavad igavesti roosadepärlite
ühendatud teadvus,
armastusekivi kuldses embuses,
armastuse tõotuses Sulle,
kes sa oled puhas Ingli puudutus!
Oodatud
Vahest on taevas sinakashall
Kus puuduvad värvid ja valgus
Kus ärgates hetkes
All või üleval käib tunnetes
Meeletu heitlus..
Sest tahaks , et tunnetel
Ei oleks piire ja need jõuaks
Su laotuse ,mõtete taha...
Et need jõuaks Sinuni
Ja oleme üksteise kaja..
Sa oled hääletu armastus
Nähtamatu tunnete voog
Sa oled minu sisemise naeru
Naeratuse hoog
Sa oledki mu silmade sära
Mida käega tõmban üle palge
Sa oledki kallis, kaunis ja malbe.
Igavesti, ajatu oodatud ootus!
2025
Seal puu all ma võtan Sind
Libistads käed üle rindade
Läbi su särgi..sooja keha vastu
surudes enda tunnet,
külmavärinate saatel…
Su värinate laineharjadega kaasas käin
Sinu pea nõjatuma mu õlale,
tahan öelda
Sa ajad mind hulluks..
Heas mõttes, hulluks enda järgi
Ja nüüd võtan ma sinult särgi
Ning endalt ka kõik segavad maskid
Ja näod mis ei ole minu
Jääb alles vaid see, mis kõik on Sinu
On olnud väga kaua
Kuigi sa seda ei mäleta ja tea
Aga nüüd, on minu süles sinu pea…
Millel annan suud, ihade kirede keeles
Sa oled igal hetkel sügavalt mu m .....
Mõistulugu 2 osa
Kuu ja päike usuvad oma tundesse
sest see on ainuke tõeline tunne
ja selle tunneb ära igaüks,
kes selle tunde osaliseks saab..
Kuu ja Päike said, kuigi see
oli võimatu...miks?
Sest seda ütlesid teised,
kellel pole aimugi
kuidas nad rotatsioonis teineteist
täiustavad pööreldes
käsikiirtes ümber üksteise..
jah...nii nagu kuu
tiirleb ümber päikese
pöörab päike tiireldes alati
näoga kuu poole.
Kuu suudleb päikese kuuma palet
Igal hommikul, lõunal
õhtul, öösel ja kosmilisel täistunnil
Päike kuud samal ajal
Nad teevad kõike alati samal ajal
sest se .....
Mõtetes tagasi Sinna..veel ja veel
Tagasi ….sinna..veel
Kus kukub kägu ja lendavad linnud
Mõttes tagasi sammu ma astun
Üks kord ja ka see
On mõte, mis tunde loob varje
Mille taha peita võib ennast ja seda
Mille kõige pärast armastan ma teda.
Mille pärast, ma küsin iseendalt?
Kas õhu, või lõhna, äkki silmade värvist
Äkki juustest või embusest või hooips särgist?
Vahest ma mõtlen püksivärvlist…
Kuidas kõik on traageldatud ühte kokku,
Ühte suurde tunde rägastiku põlle,
Mille ma ise kudusin kuldkollasest niidist
Ja sinu käed on nagu siidist :)
Ja sa puutud mind ja vaatad sügavalt si .....
Ajatult soe
Iga hetk, mis on ja mis oli.
Iga sekund, mis tulnud ja tuli.
Iga minut, meid saatma ei jää.
Iga tund, millel kaugenev hääl.
Iga päev, mõtted mööduvad aina.
Iga nädal, mil jälle sind näen.
Iga kuu, kui vaikus mind painab.
Iga aasta, kui vanemaks jään.
Igavesti ma mõtlen ju sulle.
Alatiseks ma sinuga jään.
Ma vaid loodan, et mõtled ka mulle.
Minu kõrvus veel kajab su hääl.
Sooja tunde veel minuni tood.
Annad jõudu, kui otsa ta saab.
Kurvad, mõttetud, unised lood.
Pühid minema vaevatult taas.
Mul hetkes lein on igavene...
Mu Kallis Päiksekiir ❤
Mul hetkes lein on igavene...
Mu süda murdub iga hetk...
Kui meenub... terve elu ????
Pühendatud Stefanile ❤
Sa paitad põske tuulena
Ja katsud vihmapiisana
Sest sünnist saati - vaba hing
Nüüd lendad, justkui taevas lind.
Nii kerge, elav naerupall
Sul meretuulest hingehäll
Sind kiigutamas lained käivad
Sul kadunud kõik maised vaevad.
Ma kuulen iga hetk su häält
Sa minu hinges igavesti
Mul meenub sinu vali naer
Ma olen üksi - kahekesti ❤
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
Aastaajad Unustuses
Nad marsivad järjekorras
sinna kuhu nende meister vaja
kohal on tuttav või võõras
sellel tseromoonial kostab sarve kaja;
vaarao läheb nüüd teise ilma
ja tal vaja saatjaks igavesti hingi
hääled kutsuvad alamaid allilma
praost joonistab kõrbeliiva püha ringi;
kummardagem! Ta möödub kullatud alusel
temale truud lähevad pimedasse kaasa
lõõmab päike pühalikult sellel üritusel
alamad ja rahvas on tasa;
sügav trepp püramiidi
uks tagant nüüd sulgub
Tema nimi hauakambrisse viidi
Anubis värske vere järgi ulub;
kui päikeselaev tuleb
pärisilm jätab tei .....
Hamelini vilepuhuja
Elas üks värvidesse rikastatud mees
peas uhke kübar ja võimas pill ees
astus sisse linna, mis täis rotte
ainult tema saab midagi võtta ette;
kui muusikaga kahjurid uputanud
oli linna eliit ümber otsustanud
kui nüüd pole siin muud midagi
ei maksa nad sangarile sittagi;
kuna vilepuhujagi on ummamuudu
võtab siit midagi muud, kui rahast puudu
mehel kaupa vaja teha hädatsi
uus vile pala näitab ära ta potentsi;
ja raha asemel võtab kaasa lapsed
aga muusiku jaoks on nad küpsed
limpsab keelt, kui saaki näeb
vaade muusiku rahulolut laeb;
mäkke kaoti alaealisteg .....
Ainus ja Õige
Kõik need aastad- Miski pole muutunud, tundmus mis ei suutnud uut,
iga tukse lojaalselt just Sulle kuulunud, esimesest...
viimaseni, tean täpselt miks ta teeb nii, sügaval rinnus,
tasakesi kisub, kui põimuvad pihud, esimesest korrast igavesti..Sinu,
Ennast enam peita ei saand, seda tundmust aastaid katsunud eirata,
aastad polnud armulised...teist sellist leida Ma.. keda Ma üritan petta ah?
Ainus ja Õige.. ehk seiklen liiga kõrgel, kuid nõnda alati ma mõtlend,
enesega võitlend; tulemuseks kõik vaid põhja kõrbes, kartes, et kõik kahetsusega lõppeb..
Isegi kui ainult vaik .....
Jääs karastunud
Kas tunned kummitavat kohalolu?
25. märts tähendab vastuolu
kalendrist iga aasta seda näha
märgitud päev, mil tehti meile paha;
inimlikkust NSVL ära visanud
kaugel idas süütutele põrgu loodud
kuid ajalugu pole unustanud
kes ellu jääb, see jääs karastunud;
ning seda mäletust ei saa keelata
ja Siberi muld kedagi igavesti ei mata
küüdititatute elud ammu kustunud
aga nende nimed pole kadunud;
paneme põlema küünlad
mälestuseks löövad kellad
22 tuhat ära kadus
aga täna õhtuks nad tagasi kodus