Sõnale kk leiti 4259 luuletust
Mina....
Ma end narri maski taha olen suutnud peita
Kel sarkastiline kõneviis on kujunenud aateks
Ma arrogantselt arvanud mind eales sealt ei leita……
Ja koerad lase hauguvad vaid karavanil saateks…
Aga ikka saabus hetk, see rüü kord endalt heita….
Nüüd ausus......mul on uueks maailmavaateks…
Ja pead ei ole tarvis enam liiva alla peita…
Luulehoroskoop 2024
Kaljukits
Töös on Sul kiirust ja hoogsust.
Palju ideid on keerlemas peas.
Suhted annavad lootust.
Enese arengust lugu pead.
Sõprade seltsis on hea olla koos.
Lõkke ümber jutte pajatada.
Investeering ei ole loto, ei loos,
kuid selleski õnn võib naeratada.
Pere toetus on sõbralik-hooliv
Kodus on mõnus võnge ja vaib.
Elumerest kergelt läbi Sa loovid.
Näha ehk saad ka kaugeid maid.
Aeg tõttab
Alles see oli, kui säras valge lumi
ja sillerdas silme ees.
Alles see oli, kui maapind külmunud oli
ja lumevallid kui tõkked
tee peal ees.
Alles see oli,
kui kuusk säras ehteis
ja hing nii rahul oli.
Aeg kiiresti kaob
nagu meelte pealt uni,
mis vahel nii ilus
ja peatumata oli.
Kevade igatsus
Lumememm hakkas sulama,
järjest kössi vajuma.
Vares kaabuloti peal,
uhkust täis ja kraaksus seal.
Koerakrants tiirles ümber memme,
viimaks ümber lükkas selle.
Varese rõõm valuks sai,
koerakrants sambana seisma jäi.
Lumememmest sai voolav, nirisev oja,
kevade tulek aeglane näib.
Süda on avatud kevadele juba,
päikegi üha kõrgemalt käib.
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
Lahke meel
Lahkelt naeratan Sul ma,
hommik kaunis võib alata,
päeva juurde rõõmu toon,
rõõmsa meeleolu loon.
Lahkelt jagan sõnu häid,
kuulan, kuis Sul käsi käib,
mures oleksin Sul toeks,
südamlikke luuletusi ette Sul loeks.
Kui on lahkus südames,
ilu kõigis mõtetes,
siis on rõõmu elades,
igas hetkes viibides.
oma aega vaadates
ime üldse veel et elad
alles mets jõgi põld
pärast vihma koju viiv
lompides tee kus pilved sees
kui nii palju surma
su tapmiseks on varutud
see jätkub arutult
kas jääbki nii et õeks ja
vennaks vaid kutsuda
saad lilli linde eal
mitte sulle teele
kaasa antud inimest
lehti põndakul mets
õitse tee ääres sirel
üle kõige selle
tule ikka siis kui aeg
saab täis päeva
endistviisi heldelt
Jou, Europark!
Mu töökaaslane tõmbas mahvi
tuli ja vaatas, et sai trahvi
IKKAGI siis, kui kell olemas
aknaklaasi taga seal samas!;
aga kontrolöri ei koti
kui tahab teenida soti
pärast tuisku kella näha polnud
läbi klaasi, aga ikka pannud;
autoomanik, kes nüüd vaatas
et mida vittu teda ootas
soti eurot tema hind
perses SITAKS suur pind;
lihtsalt jäetakse kollane paber
isegi minul on sellest siiber
kontrolöril olemas jalgu ja käsi
aga ometi pole tal ajusi!;
WTF nagu, kes sellise palganud
et pole lund ära võtta viitsinud
ja vaadata, kas kell olemas
selle asemel omanik t .....
Valu
Vaikuses olen vindund.
Jõudnud mu rindu
-tunnen hirmu.
Aju hirmu käes ei joobu
Võid öelda isekas loomus.
Põgenemisteed kasutan,
Et olla valuta.
Kui mõistus ja ego võtavad taas südame ja keha üle kontrolli,
Hakkab mängima viha pearolli.
Mul ei ole mitte midagi psüühikal viga
Aga hirmust saab silmapilkselt viha
Loomulikult olen õnnetult pahurlik,
Aga välja näitan õnnelik ja rahulik.
Ma armastan sind.
Aga selle hind on
Et väga haige hing on.
Traumadesse kuhu laskund
Näen mõistuse raskust
Et usaldust pole kellegi vastu
Tunnete Kevad
Täna kevade tunnet on õhus ….
Mahe päikene silitab pead….
Õrnalt liblikad lendavad kõhus….…
Ja tuju on peaaegu hea……
Mida oskaksin elult veel tahta…
Ei kõike nagunii kunagi saa
Ma lihtsalt tahaksin olla…
Sinu kõrval…. koos sinuga….….
Ei mu sõnadest saand kohe luule..…
Sest juurde veel lisama pean……
Tunnen ikkagi muret….kas kuuled….
Ehki kõik on sul korras…. ma tean….
Suhe....
Ma planetaarses ülekandes üles leian vead
Ja aru saan kui seda kuskilt parandama peab
Ka ehitusmehaanikas võin olla kibe käsi…
Ja kultuurist võime vestelda, ei sellest iial väsi…
Aga isikliku suhtega ma hakkama ei saa..
Kuidagi ei õnnestu proovi nii või katsu naa….
satelliit
jäi silma mulle miljonist üks valgusekübe,
kuid polnud see täht, vaid satelliit,
olla proovid minust kõrgemal, minust üle,
mulle ütled: "kao minema siit"
oled tundma mind pannud suurimat alandust,
ma polnud seda väärt,
kord palusid sa ka vabandust,
kuid ei ühtki kahetsuse häält.
nüüd abi paluma pean suuremalt väelt,
raskustega saan ma hakkama-
pean nüüd taas seal diivanil istudes
oma hingesügavikku lahkama.
kui oleksid veel siin, siis tean,
et teeksid endiselt mind maha,
ja survestaksid mind,
kuigi öelnud sulle, et ma ei taha.
kas sul endal ei hakka end .....
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Palve....
Mul ääretult on kahju, et rikkusin su õhtu…
On silmanurka valgund kibe pisar….
Süüdistusi alusetuid paisatud sai õhku…
Ma enam nii ei teeks ….ma kohe lisan…..
Äkki saan veel saatuselt võimaluse uue….
Prooviks veelkord kõike otsast alata…
Eales enam solvanguid sa minu suust ei kuule…
Armas jumal äkki ….saad mind aidata….
Kõik ütlemata jääb.....
Hulgun mööda võõrast linna…
Vaatan tuimalt uhkeid maju…
Tuigun lihtsalt siia sinna…
Emotsioone ma ei taju…
Pole kuhugile minna….
On lihtsalt seisatund mu aju……
Aina käin ja mõtlen sulle….
Kuidas teha sellest juttu
Mida tähendad sa mulle..
Tahaks ära öelda ruttu
Aga kui me kokku saame…
Aeg niisama mööda läeb.
Ise erutusest kaame….
Kõik ikka ütlemata jääb…
Elu.....
Mõni päev on lihtsalt halvem kui on teine…
Kahjuks ajavoolu peatada ei saa….
Mõni hommne jälle parem on kui eilne
See annab lootust jõudu…elus kulgeda….
On igaühel antud käia oma kindel rada
Mõnel üsna okkaline kanda on see taak…
Lõpmatuna tunduv kannatuste jada..
On lollustele,haigustele üsna kerge saak….
Aga sina oled tubli ära heida meelt…
Tea järjekindlus on su voorus….
Ka siis kui saatus näitab keelt….
Mõtted...
Saatusega tihti..ma mängind hiirt ja kassi….
Ja ega elu ise pole hellitanud mind…..
On olnud võimalusi…ise käest need lasksin…
Ei andnud saatus privileegi…armastada sind….
Aga aeg eks möödub, parandades haavad
Mõtted nood ei liigu tihti sama teed…..
Hing ja maine keha lõpuks üheks saavad…
Aga mõtted ikka…..on sinu juures need……