Sõnale rvid leiti 190 luuletust
Võtsin likööri
Vanaisa oli sünnipäevalaps
ta sai aasta vanemaks
ta ikka krips ja kraps
aastavahetus teeb peo ilusamaks;
ma võtsin likööri
tulime ta juurde
ta tütarde ja pojaga koos
suhtusin peole kirega
lapselapsed olid hoos;
ma võtsin likööri
seal proovisin alkoholi igasugu
suguvõsaga laua taga olime
sai huvitavaks lugu
kui rakette lasime;
ma võtsin likööri
sai kärtsu - mürtsu
taevas värvidesse kattus
naaber tegi õues suitsu
ja ümbrus värvidesse mattus;
ma ei võtnud likööri
sel õhtul oma perega kodu läksin
peo üle rahul oleme
hea meel, et vana .....
Naabrimemmest lumememm!
Suvila naaberimemm pole veel 70
aga juba enam tööd teha ei viitsi
päevast päeva aknal peesitab end
teeb tobi ja kaanib õltsi;
see nädal, kui tuli jälle sahk
magas ta end hanges kaineks
lootis sõba silmale ehk
aga see ei teinud teda ilusaks;
lapsed tänaval tegid lumememme
mõtlesid, miks ümbrus punakas
lund värvida pole komme
üks neist siis selle avastas;
kuidas nina turritas väljas
oli palli sees naabrimemme pea
uues kehas leidmist ootas
kuidas tükkideks sai, lapsed ei tea
Mis saatus siis täna arvab,
kas on peksta või paitust vaja?
Inimene kui ettur sel laual,
kas leiab ta selle raja,
mis välja viiks südamevalust,
päästaks elust, kus värvid kõik hallid.
Kes koristaks nõrgad jalust,
puhuks puhtaks me hingele kallid?
Saatus käib ja painab ja painab
katki kraabitud minu peod,
pole jaksu, võid peksta sa aina,
annan alla, sa silmus vaid seo!
Sügis
Sügis oma ilmadega,
vahel veidi külmadega,
vihisevalt tuulisena,
värviliselt pilvisena,
lehemängus värvidena,
puudel oksaraagudena
üllatamas igal aastal,
kui Sa oskad, ringi vaata,
naudi kõike südamega,
hellita end ilusaga,
kurbus välja lase endast,
et saaks südamega kanda
headust, hetki, hellitusi,
rõõmuhetki, kallistusi...
- Tarmo Selter -
Sügise mõtted
Sügises on hääled
Kukkuvad lehed puult
Sügises on hääled
Su sõnad surevad suult
Sügises on värvid
Mis mattuvad taeva halli
Sügises on soovi
Kanda kollast jopet ja salli
Sügises on ilu ning
Taeva nutu valu
Sügises on ootust
Kus sind vaikides palun
Palun tee tuli
Ja keeda meega teed
Palun vaata üle
Koos käidud suvised teed!
Sügises on mõtteid
Möödunust, vaikuse sunnil...
Sest sinust ma mõtlen
Oma sügis vaikuse tunnil.
Oodatud
Vahest on taevas sinakashall
Kus puuduvad värvid ja valgus
Kus ärgates hetkes
All või üleval käib tunnetes
Meeletu heitlus..
Sest tahaks , et tunnetel
Ei oleks piire ja need jõuaks
Su laotuse ,mõtete taha...
Et need jõuaks Sinuni
Ja oleme üksteise kaja..
Sa oled hääletu armastus
Nähtamatu tunnete voog
Sa oled minu sisemise naeru
Naeratuse hoog
Sa oledki mu silmade sära
Mida käega tõmban üle palge
Sa oledki kallis, kaunis ja malbe.
Igavesti, ajatu oodatud ootus!
Filmikonservid aastast 2021
Tänavu on ainult säänsed filmid kinos
kus tätoveeringuga naised, needid ninas,
ei anna meestele seal üldse mahti,
vaid virutavad neile alatasa vastu tahti.
Neil miskipärast tunne on, et peavad
nad mehi filmis mõttetult ja julmalt tapma,
et seda filmi vaatav väike armas tüdruk
peaks suureks saades sedasama tahtma.
Ei loe, et kõik see on, kui sea seljas sadul.
Ei loe, et neil pikkust poolteist meetrit vaevu.
Neil silmis otsustavust, hullumeelset raevu.
Nüüd väriseb Trump, Taliban ja Kabul!
Tühjad sõnad
Tuhk ja lubadused jagavad võlakirja
muutuste tuultes sõnad puhutakse minema
ja valed teevad südametele kurja
sest kõik on vastupidi mis peaks olema;
ometigi on hääled ja silmad kaunid
kui hundijuttu puhutakse
või on meie lugudel omad ersioonid
kui näiteks läbi kurja head loodetakse;
kas kunagi sulle ei tundu
et isegi lähedased noa selga lööksid?
usaldus kõik kaob eikuhugile õhku
äkki liiga hilja selles veendusid;
pea valutab ja tõde närvid mustab
me leiame end piiratuna
selles mida veel iga inimene kostab
kaunis elu sai alla maetuna;
oh neid lubadusi ja .....
Ära targuta!
Tööpäev või kodu
igalpool kuulen vaidlemisi
mu peidupaik on rõdu
ka seal kuulen naabrite õpetamisi;
mõni arvab, et teeb head
kui surub oma ideid teistele
aga pigem tasa olema pead
kui põhined valedele kogemustele;
kui ei mõtle organiseeritult
ja pole viisakas ega haritud
läheme ülejäänud koju häiritult
tööpäeva lõpus on närvid söödud;
ütlen sulle, ära targuta!
vaid õpi kõigilt juurde midagi
su tühi jutt on ilma aruta
nii ei saa tehtud sittagi!;
asjatut loba ära ei talu
pole vahet kas oled mees või naine
annan sulle valu
sest loll jutt on .....
Pildil puu ei saagi lehtida...
Vaadates, kuis´ mõni puu ei lehti,
märkad, et on tehtud värvidestki
oksad, tüvi, ümber heinamaa,
seepärast puu ei saagi lehtida...
Luues loodust värvipintsliga,
lilleõisi lemmiktooniga,
kuid on hetke jäänud lehvima
oksad, mis ei saagi lehtida...
Ajaraami jäänud hetke lugu
jutustamas tolle aasta valu,
kui veel oli varakevad taas,
pildil puu ei saagi lehtida...
- Tarmo Selter -
Hamelini vilepuhuja
Elas üks värvidesse rikastatud mees
peas uhke kübar ja võimas pill ees
astus sisse linna, mis täis rotte
ainult tema saab midagi võtta ette;
kui muusikaga kahjurid uputanud
oli linna eliit ümber otsustanud
kui nüüd pole siin muud midagi
ei maksa nad sangarile sittagi;
kuna vilepuhujagi on ummamuudu
võtab siit midagi muud, kui rahast puudu
mehel kaupa vaja teha hädatsi
uus vile pala näitab ära ta potentsi;
ja raha asemel võtab kaasa lapsed
aga muusiku jaoks on nad küpsed
limpsab keelt, kui saaki näeb
vaade muusiku rahulolut laeb;
mäkke kaoti alaealisteg .....
Surmamfetamiin
Ajas kinni keemiaga
veel üks tükk kommi suus
kõik eest kaob selle mürgiga
mis küll toimub su pealuus?;
pole ruumi tarkusel seal
oled oma enda pahede ori
elu vaim on otsa peal
kutsume kohale doktori;
pilk taskus, aga värvid silmis
veri veenides kristalliseerub
tohter narkariga pole abivalmis
ta kahjutunne distantseerub;
kui palju unetuid öösid tuleb?
narkootikum kuulub luuseri aspekti
medõde su silmi võõrustusravis suleb
kas nüüd saadki infarkti?;
leiad end põrandal sügavas vees
aga see su okse, milles roomad
ise veel noor ja elu ees
aga miskipärast .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Värinad
Huioova- Sul on vist koroona,
propageerid vaktsiini ja maske;
ma propageerin laskemoona,
meedia aina programeerib meeli-
laske olla; raskelt odav, "Oi kui sorav!"
see möga tootmas soga, õlga lendab oda,
steriliseerib, su tervise tulevikus elimineerib,
keda see inim-eksperiment teenib?
mis kuradi debiil oma lapsed nohu vastu vaktsineerib?
iga ment-rahva vastu hambuni relvis,kestapo kelmid,
riik ja ta seadused ainult teenimas ärimehi,
a kes vastutab kui kõige tulemuseks on laiba meri?
tolgustele tõde ei meeldi, suukorvid ja trellid,
kopsudesse maskidest hingatud kla .....
Loomemaailm
Loomemaailm nii habras ja õrn
kus kurjusel kohta ei ole
sinna peidetud kurvad südamed on
ja pisaratest sündinud mered
Loomemaailm täis õitsvaid lilli
nii mõnigi õis närtsinud seal
linnud lõõrivad ja päike paitab pilvi
Vikerkaare värvid
taevakaare peal
Loomemaailma tahaksin ma minna
Mul kahju on sest,
et sündima pead sinna...
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....