Elu luuletused
Kokku 2220 luuletust elust enesest
Laulu- ja tantsupidu
Laululapsel leek on hinges,
laulab südamest,
tantsulapsed teevad ringe
hetkes tunnetest.
Hoides endas traditsioone,
kasvab suureks laps,
kelle südames on soove
olla osaks Eestimaast.
Hoidkem ühtsust ja kultuuri,
armastust ja elu,
mis ühendamas väikseid, suuri,
Eesti rahva ilu.
- Tarmo Selter -
2023
Hallid kardinad
Kuidas päev see läheb mööda veel,
astud uksest välja, naeratad.
Väljakutsed ootamas Sind need,
mis kõik ületamist vajavad.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Igast päevast leia rõõmupiisk,
mis ei lase stressil tekkida,
elu tuleb nautida just siis,
kui Sa ise tahad elada.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Lase endasse Sa päi .....
Müra
Müra saatmas igal pool meid,
kus on masinad,
kõrvu rahus puhata võid
ainult kaugel - maal.
Seal Su kõrvu paitamas
on linnulaulu kõla,
vaikses metsakohinas
saad unustada ära
linnakära parkides
ja automüra teedel,
meediast ka ekraanidel,
mis saatmas igal pöördel.
Mine metsa, mere äärde,
püüa rahus olla,
nõnda saad Sa müra veel ka
iseendast välja...
- Tarmo Selter -
2023
Linnupesa
Jälgisin üht linnukest
nii tillukest pesal.
Tal noka vahel ussike
ei neelanud ta alla teda.
Ümberringi ilm oli kena,
linnuema tiirutas ümber pesa,
valvsal pilgul valvas linnupoja,
ussikesi tõi juurde kogu aja.
Linnupesa poole upitasin pilku,
sealt soojust mulle vastu õhkus.
Pesas oli armastust nii palju-,
nii palju, ühe väikese pesa peal!
Ärkamine uuele elule
Vaata kuis loodus taas puhkend õitsele,
kui kamaluga värskust haarata sai endasse.
Lilled täies õiteilus löönud hiilgama,
puudel pungad uuesti puhkema.
Päike salamisi kulda korjas juurde,
soojad naeratused pilvist välja tõi.
Vahest ärkamegi ellu uude,
sest loovust tuleb aina juurde.
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Kas
Kas päikese paitavas pales
veel midagi jäämas on alles?
Kas tõesti ei ühtegi piiska
meie põllule enam ei piisa?
Kas rohelus kadumas tolmu
selles põuas, mis päevades olnud?
Kas kadumas Eestimaa haljus,
millega oleme harjund´?
Kas tuuleiil kuivatab elu,
mis kadumas närbuvas ilus?
Kas suudame olla me ise
selles looduse närbumises?
- Tarmo Selter -
2023
Lõpetamine
Koolitee on läbi saanud,
kätte jõudnudki see hetk,
koolikott saab varna pandud,
silmis pisarate helk,
meenutades kõike seda -
veidi halba, veidi head,
õpetajat lilledega
ikkagi Sa meeles pead.
Uued teed nüüd avatud,
on otsus Sinu teha,
leides töö või koolgi uus
on valitud Sul juba,
luues võimalusi elus,
katsetades piire,
mõni hetk on vahel valus,
kuid see möödub kiirelt.
Iga otsus Sinu teha,
elul näita suunda,
nii saad tulevikku näha,
olevikku muuta,
olles ikka Sina ise,
läheb kõik siis hästi,
õppetunnid elulised
läbi käidud varsti.
- Tarmo S .....
Põllusametine
Liikudes põldude vahel
autoga, rattaga, jala,
viljapea rohekas samet
on teeääri kaunistamas,
Päikene paitamas vilja,
mis tuulega kiikumas tasa,
olgu siis vara või hilja,
seda kõike saad tunnetada.
Rohekaskollases meres
leiad moonide erksamaid värve,
mis justnagu ütleksid "tere",
siis jälle peitudes viljade merre.
Ajaga värvus see muutub,
rohekas kollaseks saab,
põllusametis küpsuse ootus
ning suvi saab sügiseks taas.
- Tarmo Selter -
2023
Must või valge
Ükski asi pole nõnda
nagu meile näib,
mõte jäägu nende kanda,
kes nüüd aru said.,
pole vaja välja hüüda,
tekib mõtteid mitmeid,
sõna püüa kinni püüda,
naudi hetki vaikseid.
Ühel must ja teisel valge,
siiski kõik on sama,
hetkeks tundub elu selge,
hakkab jälle jama,
sekka kisub halli tooni,
uduseks läeb' piir,
ühendades kõiki pooli,
saatjaks silmapiir.
Minu mõte Sinu oma
olla ju ei saagi,
minu punkt on Sinul koma,
mõte lendu läebki,
iseasi, kuidas võtta,
minu must Sul valge,
elu siiski kiirelt tõttab,
luues omi värve.
- Tarmo Selter -
.....
Erinevus
Mis ühele sobib,
on teisele vale,
ei saagi ju ühte meelt olla.
Kas on see häbi
hetkes, mis läheb,
kui sõnad need tahavad tulla?
Üks surub mõtteid
teistele peale,
teine vaid on tema ise,
elu edasi tõtleb,
mõelgem vaid heale,
nii leiad enda olemuse.
Mis selgena tundub,
vahel segasem näib,
sinitaevas on vahel ka pilvi.
Mõte see kandub,
üle sõnade käib,
jõudes meieni unes või ilmsi.
- Tarmo Selter -
2023
Laulu- ja tantsupidu
Laulupidu imetore,
rõkkab iga laulja hing,
tantsijatel kohe-kohe
soojaks saamas viisk ja king.
Mees, Sa võta naisel käest
ja näita, mida oskad,
sammud, tõsted võluväel,
ei rohkem oska loota.
Lauljal säramas on silm,
päike paitab palet
ja kui vahel halvem ilm,
ei tuju halvaks lähe.
Tantsides nii laulu saatel,
tantsijad on hoos,
luues imelisi vaateid
lauljatega koos.
- Tarmo Selter -
2023