Sõnale armasta leiti 763 luuletust
Hea sõber
Ükskõik kui suur on Sinu mure,
hea sõber ikka appi tuleb.
Ei jäta mures üksinda,
hea sõnaga ta lohutab.
Rõõme jagab Sinuga,
seiklustele ei löö risti ette ta.
Astub välja, võitleb Sinu eest,
kui keegi halva sõnaga haiget Sulle teeb.
Hea sõber oma nime väärib,
võib kanda aus ja uhkuses.
Hea sõber on kui kindel kalju
ei kõikuma löö ka karmi elu ees.
Hea kui Sul on üks sõber kallis,
keda hingest ülistad ja armastad.
Iga päev nii hea on teada,
et ta on Sul olemas.
Sõber
Sõber, see on eluteel
ainus, kellele Su meel
korda läheb, ole halb või ole hea!
Sõbraga saad ikka läbi,
tema ees Sul pole häbi,
tema minust kõike, mina temast tean!
Sõber, see on ainulaadne
olevus, kes tuua saab veel
õnne, naeratust, kuid kurbuse viib ära.
Sõber kuulab, sõber teab,
mis on Sinulegi hea,
ole õnnelik, kui üks Sul leidub täna.
Sõber armastab ja hoolib
vahel valimata pooli,
kaine mõistusega annab ikka nõu.
Sõbraga on vahel raske,
siis tal jälle olla laske,
kui Sul abi vaja, ühendate jõud.
Sõpra tunned ikka hädas,
kui Sul raskem .....
Kevadet ma armastan
Ei saa üle ega ümber sellest,
et kevadet ma armastan.
Mida lähemale jõuab mulle,
seda rohkem unistan.
Siis kõikjal elu puhkeb õide,
suur armastus tuleb südame peal.
Selline on kevadel tunne,
see tunne, mis nii magus ja hea.
Talve ära saata tuleb täna, homme,
võib- olla pikemalt - kes teab...
Särav päike märku annab jälle,
et kevad saabub õige pea.
Seniks hoian rõõmu põues,
sulada tal lasen seal.
Heidan pilgu aknast õue,
tunne soe on südame peal.
Tänutäheks
Ma tänutäheks toon Sul' lilli,
lilli, mida armastad,
kaela ümber siidist salli,
õrnalt pead Sul' silitan.
Tänulik ma olen Sulle kõige selle hoole eest,
mis kord kinkisid Sa mulle,
kui olin alles väikemees.
Ma tänutäheks Sulle kingin
soojad sõnad südamest,
kuldse kuu ja tähekesed
toon Sul' alla taevalaest.
Tänulik ma olen sulle
kõige selle vaeva eest,
mida suudad endas kanda,
omal võtta kannatada minu eest.
Nüüd välja-kasvanud ma olen
oma pükstest
ja üliõnnelikki olen...minust saanud Mees,
kes seisab igal hetkel väljas
oma armastatu eest.
.....
Üks ja see sama.
Ära lase mul kunagi minna,
Et sina ja mina oleksime
Üks ja see sama.
Üks ja see sama.
ma ei karda.
'Sest ma armastan sind.
Üks ja seesama, jah.
Üks, kaks, kolm, neli.
Ärge küsige, miks.
Ma tean, et see pole minu stiil.
Miks sa siis mitte.
Lõpeta minu kerjamine.
Minu meelte all.
Ainult mina ja sina.
Ei, ma ei usu mineviku seljataha jätmisse.
Ei, ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu minevikust lahkumisse.
Ma ei usu lahkumisse.
Ei, ma ei usu minevikust lahkumisse.
Silmad
Silmadesse sügavuti vaata vahel teisel,
nõnda tema hingepeeglit seal Sa näha võid veel,
saad siis teada, kel´ on tõesti hell ja lahke hing
või kes tõesti salamisi vihata võib Sind.
Silmadest Sa leida võid ka rõõmu, õnne, sära,
mida segi ajada võid päikesega täna,
luues armastust ja soojust, hellust südameisse,
ajades kõik pilved ära, tuues erksust hetkedesse.
Silmadega armastada vahel võib ju rohkem,
elu ilu, armastust veel enda ümber nähkem,
vahel mõne sõnaga veel headust lisa juurde,
mis mõnele on väike hetk, see teisele on suurem.
- Tarmo Selter .....
Hoia
Naudi loojangut veel Sa,
vihmasadudes käi,
lumetormides sumpa,
loodus üllatab meid,
ole sõbralik, tea, et meil on hea,
kui loodust Sa hoiad, armastad.
Hoia päikest Sa taevas,
vihmapisaraid peos,
lumehelvest nii õrna,
mis sulamas eos,
hoia metsa ja merd, meeles Sa pea,
meid loodus on hoidmas siis meie maal.
Ole endaga sõber,
olles teistega hea,
avaldumas nii tõde,
keda kallimaks pead,
hoidkem üksteist ja meil on siis hea
koos ühisel teel käia taas.
- Tarmo Selter -
2023
Ma ei osanud nautida vabadust
Ma ei osanud olla vaba,
nautida vabadust ja vaba olemist,
vaid kogu elu tööd raband teha,
nii poolele elule andsin end vist.
Ehk tööd armastasin liialt
ja seda nautisin.
Nüüd aeg on uhutud liiva
kui unenäost ma ärkasin.
Raske oli peatada aega,
mis vabaduse röövisid...
Töö peal olid mõtted nii ööl, kui päeval,
tunded segadusse ajasid.
Nojah, olin kõrvuni armunud töösse,
liialt palju oli südamel muresid.
Hing ei tundnud suurt vaeva,
sest tööd niiväga nautisin
ja tööle oma armastuse ja vabaduse kinkisin.
Kuid aasta uus tõi mõtetele uued tuuled, .....
Kõnnin rannal paljajalu juuksed lehvimas tuules.Vesi jahutab väsinud jalgu kõrvus lainete kohinat kuulen. Pikast teekonnast jalad on väsind soengust salgud välja on vajund, sa ütled,et armastad mind kuid ma ikkagi vihkamist tajun. Sinu silmad mind jälgivad rannal käivad üle mu näost ja kehast nagu süükoormat kaasas ma kannan ja ei oska sest vabaneda. Järsku tõuseb suur tuuleiil viib kaasa mu patsikummi,võta mind kaasa siit,mu elus on täielik ummik. Tuul metsikult peksab mu juukseid,vihm piitsutab patuse keha,keegi ei kuule mu nuukseid,ei saatust saa ette näha. Sa tuled ja .....
— LiismariisKui armastus annab tiivad, on ta ravim
Ma ei tulnud Sind parandama kallis,
ma ei tulnud vigasid otsima, kallis
Ma ei tulnud Sind tervendama
Ma tulin Sind armastama
Millal siis veel kui nüüd?
Kui siis, kui hetk on antud?
Ja see hetk võib olla jumalik, Sa tead
Sa oled kogenud
Me oleme kogenud
Tõstetud rõõmu, tõstetud armastust
Kergendust
Südamerõõmu
südamelöökide sarnast sagedust
Me oleme kogenud armastust
Selle baasil saaksime ka surra,
sest suurima õppetunni nagu armastus
oleme jaganud,
kas ka piisavalt vastu võtnud
see on meie kogemuste õpetada
Palun tule Koju kallis
ootan Sind väga-väga
Uhkus ja kahetsus
Te olite mu päev ja öö,
mu kuu ja tähed.
Mu lemmikuim mälestus,
mu sügavaim kahetsus.
Iga küünla ja lillekimbuga
südamesse lööb valu,
oskasin ilma teieta edasi minna,
andke armu.
Siiski kahjurõõmsalt tõdema pean,
teie pahedest ma lahti öelda ei saa.
Neid kaasas kannan, kui häbiplekki,
mis pestes ja nühkides maha ei tule.
Selle luuletuse pühendan teile,
mu uhkus ja kahetsus.
Kuni surm meid lahutas
ning teid minult röövis.
Kas armastus on kurjast?
Ära vaata mind kurja pilguga
ma tean see pilk on Sul sama võimas kui mul
mis hetkega võib purustada nii peegleid kui ka klaase
Ma tunnen ja tajun ka ju
ma olen inimhing ikkagi
kes tiirleb siin ilmas oma kogemuste jahil
Armastan Sind lihtsalt nii väga
kui Sa teaks
võib-olla tead
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Inimtühjal rannal
Armastan Sind alati
ütlesid
aga me ei tea, kuidas päriselus toimine
autoliisinguid tasume ja
oma fantaasialugudes surfame
maalime teineteisele kuldse kuu seljale
inimtühjal rannal
unistustes on see kõik võimalik
ka unenägudes, kuhu eksida
kus hoida ja kus suudelda
seal unenägudes
inimtühjal rannal
on kõik võimalik
isegi see, mis tundub liisingute ja arvete kõrval tühine
üks teetass lapsepõlve meenutustega
üks teetass ühine, mis jagatud
mis on kindlalt hoitud turvalises kohas
turvatud, kaitstud
hoitud
hoian Sulle ruumi, olen alati olemas
ole mu südame teine .....
Saialilletee
rüüpan saialilleteed
ja vean südamest välja read
mida raske seal hoida
kas ootad mind
Von Krahli põrandal
kas ootad mind
raadiokanali salvestusel?
kas ootad?
Sa lubasid, et armastad alati
alati
kaugelt
et piisab teadmisest
kui hinged ei ole valmis
siis ühendust ei teki
kas mu hing on valmis?
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Absurd
nojah
armastus uuel aastal
kuna ma seda varem olen kuulnud
mida rohkem suruda
seda vähem saab tunda
ikka soovid head
ebausk ju tahab
kuid iga aasta on ikka sama
lihtsalt raisatud aeg
mille ühele inimesele olen andnud
ta seda ei väärtustanudki
teadis
aga mängis
lolli
see kõige valusam
kõige kõige
rohkem
südant
hävitav
võttis isu armastada
võttis isu
Sinu poole vaadata
sain Sinust üle
aga siis
just siis ilmud
tagasi
siis kui mul läheb paremini
miks?
miks sedasi teed?
keegi ei tea sind
kui oled mängust väljas
omaette
kurb
ja mõtled e .....