Sõnale austus leiti 76 luuletust
See purunes
Sina tüdruk
kes sa olid minu unistus
sa olid õhkõrn keegi
keegi kes ei olnud kunagi minu oma
Sa küsid- meie suhe
oli täis sõprust ja austust
oli õhkõrn kui klaas
kuhu kallatakse kihisevat
Sa küsid- meil oli hea
meil oli kaua aega koos hea
me nägime harva
aga seda armsam see oli
Ma vastan ma peaaegu
ei tahtnudki midagi muud
vastan salaja unistasin
aga sulle kunagi ei öelnud
See oli õhkõrn elu
meie ühine habras ja pinnapealne
aga me teame et ometi
sügaval sisimas nii mitmekihiline
Teame et see sai lõpu
kui valasime oma haprad klaasid
täis mida .....
Ära targuta!
Tööpäev või kodu
igalpool kuulen vaidlemisi
mu peidupaik on rõdu
ka seal kuulen naabrite õpetamisi;
mõni arvab, et teeb head
kui surub oma ideid teistele
aga pigem tasa olema pead
kui põhined valedele kogemustele;
kui ei mõtle organiseeritult
ja pole viisakas ega haritud
läheme ülejäänud koju häiritult
tööpäeva lõpus on närvid söödud;
ütlen sulle, ära targuta!
vaid õpi kõigilt juurde midagi
su tühi jutt on ilma aruta
nii ei saa tehtud sittagi!;
asjatut loba ära ei talu
pole vahet kas oled mees või naine
annan sulle valu
sest loll jutt on .....
Ühel heal päeval
Mis toimub?
Mis ainetest sa oled toitund?
Kas sellest neuroosist üldse toibud?
Ootan koitu kui hinge puhastust,
vabadust, mida vähesed on tabanud,
armastust, mis poleks kasu ahne alatus,
et paljastuks, mis sügaval sisimas varjatud,
ei vaja uut, kui vanas veel kinni, pea teeb ringi,
virvendavad pildid, keegi siia pea sisse pistis,
miskit, mis määras mu lindpriiks..See lind on prii,
silmis tihti sihtisin avarat avarust, ei mingit kavalust,
kanaldus, teile kes te sügava vastu saamatud,
sörkige järgi- minge närvi, piisavalt meelehärdi,
et märkamatta jääksid enamik värv .....
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KAeg Surra
Perekonna sidemed, eri olukorra pigment,
Tina ja püssirohi pidemes, päästmas hinge seest,
kui päästikut pigistab higistav pillimees,
populeeritud aladel hiilides, võitlemas iga millimeetri eest,
Sümfoonias, sõjatehnika surma toomas,
jooksis või roomas, seljas kandmas moona,
kaasvõitlejat langemas kooma, veri jõgedes voolab,
ei mõista poliitik sõjaplaani mida ta koostab,
A Käed pole ohtlikud kui ära lõigata koletise pea,
Mida ta ka sõjast teab, tema pere end tule joonele ei vea,
kaitsmas vargaid sead, mul on häbi elada teie argpükside seas!
Alla käib see ühiskon .....
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
Nad ei armasta sind
Nad ei armasta sind,
tunded mida ei tagasta hing,
Kuulen kuidas vaid sulgub ring,
Tuul tolmu puhkus siit,
Segadustes valikud lukustusid,
Untsu läinud iga kustunud riim,
Tundmatu nägu lisaks uskumatu piin,
Süda murdus, kildudena maha kukkusid,
Lõpuks iga petisega juhtub nii,
Sõnum on prohvetlik, nähes su olemist,
koorus kaunist viljast vaid koletis,
teid justkui tehasel liinil toodeti,
pole erinevust, hõimulikult kõik tehtud,
eksi suunas, pead murdmas, vanaduses nutmas,
süda iial sees puhka, keegi tegelt ei kuuland,
nooruse olid valesse kohta suunand,
kuigi pere ja l .....
Põrandaaluste isand
Mida taga ma ajan, seda vajan, vaid hinge rahuks,
pinge kaotus, sõnade avar paotus, ei iial ma laostu,
seni kuni süda sees taob mul, pole midagi muud,
mul ju ajada, kui vajaka on iga tund, kus pruukinud,
suud, lapsena murdsin palju luid, nutsin kui ema oli kurb,
ega väga ei mõistnud, mis toimub või millises lõksus,
kõik me oleme, oli tore veel, kuigi kole kõik see,
mille pärast kõik omavahel olid võitlend, teadma
Õppides, vabamalt kõndides, rahu enesega sõlmides,
kui olin veel väike könnike, järel suurtel poistel sörikides,
läksid mööda kõik lööming ideed, ku .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Kuu varjus
Judinad, kui tulistan, muusika, mida igavesti võiksin kõvemaks kruttida,
juhtimas fookust, kuulsid sa hookus pookust, nõidus mis päästis mind kokku jooksust,
vaevu korduv, laenuks taeva tolmu, saatmas voolu, kasvab ootus, leida moodust,
naasta kus midagi muud polnud, vaid see jumalik, lubab mind, kui anuma puhtaks riimisin,
luhta siin, läinud ükski stiil, müüdiks hirm, süüdi sind, lavastati, vabaks lasin, et poleks masin,
riimide vabrik, südamega ühes taktis, pakkind ta lüürilisse mundrisse ja sulle andsin,
sa tasaselt tantsid, ma katsun täna pähe jätta maski, mitte ol .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Kui sa vaid mõistaks..
Kasvasime koos, eraldi välja teiseltpoolt, vanaks jääb iga noot,
ja süüd endalt ei veereta seekord, kuid äkki paraneb miskit ükskord,
kannan selle eest hoolt, annan endast parima, enne kui mõni holmes
mind jälle narrimas, et ma "halamas" vaid pajatan valust,
see mu inspiratsioon, mis iial ei kadund, ma laulu kandnud,
kuniks kõigest maisest lahti lasnud, isegi kui laastun,
mulle leiba taevas pakkus, sellepärast igavene austus,
igavene truudus igavene lahkus, küsi ja saad ausalt vastust,
kuigi teid ei huvita, pole isegi süüdi kuigi vabandan,
vastikud ja kavalad, .....
Tavaline
Seltsimees kommunist,
Põhiline reetur tänapäevane kolumnist,
Kuulamast loobusin, inimkonnal lootust ega vist,
Nõnda mängin vaid tähelepanelikele kõlarist,
kuidas minujaoks lõkse eirata võimalik,
nii mõnedki eksinud mind põlgasid,
kuigi nende elu on vaid võla stiil, mõtte laad,
mis orjaks viind, sind uskuma ei kavatse panna,
juba eoses oma ürituses otsustati alla anda,
kui liisiti ja võeti laenu kasvõi pangast,
Rumal end alati targaks arvab, kui töö kaotad,
Siis näed mis su ahnus maksab, lend on madal,
kui terve elu vaid kogutud maist vara, nupp ei noki,
pea ei .....
Tõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....
Kodu
Need on lood, kohast mida nimetasin koduks,
koht mis nüüdseks on ohus, valede võrgus,
mandumis nähtuses koorund, andestage Jobud,
sülitan vaid nohu, lülitan end vaid selleks et kostuks,
et te poleks jooksnud, ehk leian moodust,
et teile kinkida, kirglikult vabanemist sihtida,
avanesid ja viitsid taas, kõndida läbi põõsaste,
isegi kui hinge põhja nad kriipimas, mul tripib ka,
kuid mitte päeva lõpus, siis kui jälgin mõistust,
ei mingit võitlust, vaid sõprus, ei teda ma tõrjund,
aidanud ka kõige nõrgema tõusu, vennaskonnana..
edasi sõudnud, läbi sellest põrgust .....
Dr. Kuus
Doktor Kuus on valmis opereerima, Lõikan selle aju lahti skalpelliga,
Vaatame, siis järgi kelleks end petsid Ha! Salajane Stalin kaldkriips Hitler,
Toon ajupesu ohvrid tagasi Rindelt,Idiotloogia ideoloogia,ära muretse,
Doktor Kuus aju sulle uue teeb,Nii,et jälle selgelt kuulete,luuludest tuuldub meel,
lõikan välja kurjuse,kastreerin lurjuse;Ühel jutlusel,alla lasen mõtetu uhkuse,
enne kui enda draamas jälle murdub see,Ajud mis saanud liikselt puhkust,
Miski ei muutu,mindki ei kuulnud,doktor ei usu,et ravimatut hullu,
siin maal olemas on,Kuuel selle jaoks tohterdav roht,
see po .....
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....
All olid veel madalamale käisid
Uhkus, on kõik mida üldiselt näen,
ning see ka põhjus miks tagasi ma ei lähe,
Isegi kui armastan, isegi siis kui pean üksi surema vanana,
Ei tagasi ma lähe, seda isekat väge mis iial ise,
mu juurde ei leia teed, ei vabanda ja kasutab ära igat meest,
see feminatsi kiivri dieet on näidanud valgust mulle mu sees,
Ei ma ei kibestu, rahul olev naeratus näol mu parim kirjeldus,
su üsa on viljatu, lapse käest vihast maha pillanud,
andekust iial ei hinnanud, pühendumust vaid pilganud,
ehk oleksin pidanud sind petma, kohtlema sind kui lehma,
sisisev madu ju alati igas vales vah .....