Sõnale hool leiti 677 luuletust
Aprillinali
Nagu ikka, plirts ja plärts
kadus selja taha märts,
aprillikuu see tegi nalja,
lumehanged tõigi välja,
hoolimata kevadest,
rohelusest, päikesest.
Kuid on vanasõna see -
jüriööl on külmund tee,
siis ei miskit teha saa,
juunikuuni külmetab.
kuid kui praegu lumi maas,
on palju parem viljasaak.
Siiski ootame me veel,
endal kevad südames,
küll see lumi sulab ära,
veidi kannata veel täna.
- Tarmo Selter -
2024
Kõik tunded paika loksuvad
Kui mu süda nõnda kurb on sees
ja hingel nutt on varuks,
siis päiksel' kummarduse teen,
tema soojusest jõudu ammutan eluks.
Puudega vestlemas käin,
lehesahin nii armsana näib,
linnupojukene pesast mind piidleb,
linnuema pesa kohal tiirleb, kannab hoolt.
Sinitaevas vastu vaatab mulle,
rõõmustab mind oma sinaga,
kinnisilmi mõtlen mere peale,
tunded on nii head ja sügavad.
Tunnetemeres suures ma,
kõik tunded nagu merelained,
südamel paika loksuvad.
Munad
Ühel munad kollasemad,
teisel punased,
kolmandal on rohelised,
on ka sinised.
Igas värvis peitub võlu,
hool ja armastus,
kaasnemas veel naer ja mõnu,
vahva tunnetus,
kuni kätte jõudmas aeg
on mune koksida,
tasutud saab kogu vaev
rõõmu, naeruga.
- Tarmo Selter -
2024
Veel hüüan Sind
Aeg jõi tühjaks
Sulle kirjutatud suudlused
Kestad sind ei kõneta.
Hajud öös, pudened peost,
Üha enam ja enam
Kaotan su silmist.
Vihm röövib su jaljed.
Võimatu järgneda.
Veel hüüan sind,
Karjun öösse oma hinge.
Ometi sa ei kuule:
Vaikus vangistab sõnad,
Tuul viib nad kaasa.
Vaid mälestus jääb
Su pehmetest huultest.
Ja su külmad, hoolitsevad käed
Mis veel suutsid rahustada,
Vaigistada lööma...
Hoiad neid nüüd taskutes,
Soojendades neid seal
mitte minu tule paistel
Parastav paratamatus,
Kas pole?
Munteerumine
Ma ei viitsinud etteütlust teha tänavu
vaid lugesin teadusartikkleid
passin praegu, õhk täis savu
tuba täis tühjasi pudeleid;
vanasti me keel sarnasem soomele
saksa mõju on endiselt paigas
igavene jälg ugri hõimule
muutus oli suht võigas;
sõna seest kadusid höölikud
sulghäälikud haihtusid
eitusverb en, ep ning muud
ei - eitussõnaga asendusid;
inglise keelele rohkem ühtsust
mis kasvas välja NSVL aja slängidest
"printima" ei kostnud enne suust
kui 90 lõpust ja ka muudest;
"trükkima" toorlaen saksast
30 aastat hiljem äpp, brokoli, vegan
jne muust ge .....
Kevad tuleb
Kevad tuleb, koputades
Talvetaadi uksele,
kes nüüd kiirelt kokutades
hanged kokku pakib veel,
aru saades, et on juba
ära vaja kolida,
tühjaks teha talvetuba,
külmasaani ronida,
sõita ära põhja poole,
härmamantli tõmbab üll,
kevadiste tuulte hoolde
nüüdsest jätta võib meid küll...
- Tarmo Selter -
2024
Kas Sina oskad märke lugeda?
Oled Sa teadlik sellest,
et meile antakse kogeda
ja tunda elu ettehoolet?
On kuskil keegi, kes teab
ta annab Sulle märku
ja Sa märkad, kui peab,
aga vahel ka mitte...
Tuima rahuga, silmaklapid ees
ajad Sa jonnakalt oma rida
eirates seda, mis on Sinu sees
et jälle kord pettuda saaksid.
tri:nu
Luulehoroskoop 2024
NEITSI
Aastat alustad tühi kui leht.
Armudes tunne on päris ja eht.
Lähedastega elu saab hoogsust.
Taga ei nuta möödunud noorust.
Ees on aasta täis kirevaid toone.
Ette võid võtta mitmeid aktsioone.
Töösse sukeldu mõõdukal hool.
Palgale juurde tuleb ehk pool.
Tervis on tähtis ja parajalt fookuses.
Loodust võid nautida üksinda vaikuses.
Pingutad suhtes ja veidi näed vaeva.
Elu on lugu ... ja see võtab aega.
Tumedus
Viha on.
tapmis iha on .
peeneks purustamise lihased sind hakkivad kuni oled surnud.
Tuled pisar silmis.
tuled palud vabandust ja muudad enda suhtumist kui filmis.
Türa ära minuga väitle.
Mõttetöö on sul väike.
Analüüsin ja toon näiteid.
Kas sa türa saad üldse midagi aru.
Vaimupuudust sa ise palud.
Ja nüüd sa nutad et ma olen julm ja löön sind jalust.
Sa kompad piire ja kui kinni püüan sa ei pääse, sa piinled.
Lüües olen stiilne.
Iga sõna mis tuleb mu seest on viimne.
Rahustan sellega et kirjutan riime.
Kirjutan mis juhtub päriselt ja juhtub kodu seinte .....
Luulehoroskoop 2024
KAALUD
Suvel rõõmsa meelega
rehitsed Sa rohtu.
Talveks suure hoolega
loomadel sead vihku.
Aasta pidulikul hetkel
valmib maitsev kringel.
Oma armsa pere keskel
oled superingel.
Elu värvi juurde lisab,
aeg küll tasapisi veereb.
Sina kindlalt paigal seisad –
maailm see mis keerleb.
sest vaid nii ma jään elama
ärgates teen kohe voodi korda,
millegagi ma enam ei torma,
proovin rahulikult võtta, lihtsalt olla,
sest vaid nii ma jään hoolitsetuks.
kohtlen inimesi viisakalt,
häid sõnu ütlen piisavalt,
mineviku välja võtan kellast,
sest vaid nii ma jään hellaks.
annan endast parima,
et olla aus, olla hea,
kas töötab, ma ei tea,
aga vaid nii ma jään inimeseks.
ma ei anna alla, vaid näen vaeva,
end sügavamale auku enam ei kaeva,
luban endal südamest häälega naerda,
sest vaid nii ma jään elama.
Taime türa imemine
Ei taha muudmoodi aega veeta
kui seisad õues näpu vahel
sõbraga pulka jagad hääleta
haisu on paksult teil kahel;
huuled ja keel liiguvad
mööda valget kõrt väikest
seda asja muudmoodi ei sööda
huulte vahel juttu põlemisest;
enamus meestest maailmas
ei kujuta ette olla sigaretita
paljud närve rahustamas
aga jätnud tervise hooleta;
ja on veel neid 10 pakis
jagub igaks päevaks
sõltlane näpu külge haakis
igaks ööks ja päevaks;
see taime türa imemine
ehk tubakas, mis muu?
toimub kõris kärssamine
inetu naeratuse paljastab suu;
jobi asemel, valget .....
Tasakaalupunkt
Lagi on pea kohal lõhki
ütleme vaikides üksteise mõtteid
hõljutab külmunud õhkki
eluajajõe jäätunud katkeid
Ootame pingsalt kes ütleb
teeks tule mis südamed sulatab
kelle sõna ja surmvaikus kätleb
kumb tikud ja paberi ulatab
Laetalade pragudest sajab
imeilusaid helbed me tuppa
küll naeraks ja nutaks su najal
hetke lumma kui suudaks vaid tappa
Arresto momentum ja viibe
sinu tõsised hoolivad silmad
silmis seiskunud ajajõevaade
lombid põrandal- kevadeilmad
Laetalad on pea kohal lõhki
just säärased olema peavad
hõlmad taanduval talvel teen lahti
sii .....
Koos on parem
Ma olen eemal
Loodan et luuletus on vaikusest veenvam
Ei ma ei nukrutse kallis siin diivanil üksi
Ma mõtlen seni kuni olen ma valmis
Endaga ajaveetmist on kõigil tarvis, mu kallis
Okei-okei tule mulle külje alla
Käte vangu,
tahad saada sooja sest mõistus sul harjund
Ja minu süda sammuti selle järgi karjub
MINA
Ema silmad ja isa nina.
Kuid kes olen päriselt? See mina.
Vanaema hool ja vanaisa lood,
Sugulaste mure- ja rõõmuvood.
Sõbra toetav käsi mu peos
Kaaslaste suured ja väikesed teod.
Killuke siit ja tükike sealt,
Rõõmsate hetkede naeru pealt,
Muremõtete kummitused
Ja igaaastased õnnitlused.
Minus on isegi hommik ja õhtu,
Päikeseloojangud ja -tõusud.
Kõik minu ümber on loonud MINU.
Toonud mu ellu ka sinu, ja sinu.
Mu kodu ja lapsed ja pere ja kaasa,
Löönud on kõik mu loomises kaasa.
Täiendab mind iga aastanumber,
Olengi segu kõigest mu ümber.