Sõnale isep leiti 21 luuletust
üks ilus mõte
suve soojad vihmad
pesevad marjatarnadelt sõidutee tolmu
töötegijate palgeilt soolase higi
pargipinkidelt jäätiseplekid
katusekamber kui seitsmes taevas
kus kuulata vihmapiiskade tormakat kohtumist katuseplekiga
on tunne et nii jääbki
ja ei ole siin maailmas rohkem halba
kui see suvekleidi vettinud saba
laperdamas vastu sääri
sajaga kui sajus üle õue jooksid
et võtta vastu see vihma poolt kingitud jõudehetk
Olen vaba
Suvesoojus möödus nii äkki.
Sügistuultes kõnnin nüüd üksi.
Olen vaba ...
ja oled vaba sina.
Ei tõde ma taba,
mida tahan ...
mida tahad sina.
Tean vaid, et igatsen sind vahest.
Kuid sa oled nii kaugel.
.... isepäine ja raudne.
Haaran õuna ja võtan ühe ampsu.
Kerge õhk ja õlgadeni kampsun.
Peatun, võtan kohvikus istet.
Naudin üksi seda hetke.
2019.a.
Enesehoid
isekas
isepäine
järsk ja kannatamatu
kõik on ühe mündi pooled
proovi münti visata
ja sa näed,
et selle taga on ennast piiritlev
inimisiksus
kes ei luba, et tema territooriumile
tungiks vaev ja viha
enesehoid nendel aegadel on tähtis,
eriti kui sind mõjutavad asjad,
mis jätavad südamelööke vahele
vahepeal ehk kaotadki mõne juuksekarva
nii ka sügis lennutab oma kulunud lehti
algava talve rüppe
Taevalaotusel
kas see maja on alles,
kus istusid
kas see kollane maja on alles,
mille saatsid?
kus see asub?
kas me saame seda veel külastada?
kas selles majas on pikakarvaline koer või pehme isepäine kass?
kas meil on jalgrattad?
kas sinu oma on helesinine,
sest roosa mul on veel garaažis
kuhu kaob see noorus?
kas siis oli "alati" sidesõna?
või oli sellel mingi tähendus?
kas igal öeldud sõnal oli tähendus või
oli nende tähenduse taga hoopis tunne,
mitte välja pressitud mehhaaniline masinatrükk?
jah, mäletan
kõiki laule mäletan,
ära jooksmisi mäletan,
isegi ennd .....
Kolm puhkepääva
Nagu kolmas puhkepäe
mes pärast pühabe tulleb
ulatanud jummal umma käe
tüürahvale ta sulleb;
nüt kodos iki viil
siin om kik ääletu
õues võhr, siil
ja kass om eeretu;
ja mis mia tiin?
paras kõiguts saab olla
esä laual viin
äi taha, it ta mulle kalla;
võtsin nüssikutäie vett ojast
pliita pääl audub tönn
umma süük arust ja ajast
äi olle ma abitu könn;
täna pailu kardulat süüme
kona ääd usku om maaubinale
pudruts kokku lüüme
kõrvan piima ja anelihale;
repi pääl mitu pauna
mida vanaesä tuunu
orsti ja kesu meie sauna
sesse lämme em .....
Ilma alistumata
Tead, et elu pole paigas
kui torm uuesti algas
ära ole teeskleja, vaid otsija
ning oma hiilguse leidja;
kuldne põld ja sinine taevas
seal maal on isepäine rahvas kurjaga samas laevas
nagu surm ja elu, mis malet mängib
nüüd 4 kuud stressi rahva õlgadele kingib;
ma tean seda tunnet
kui naabermaa lükkab rinnet
käib ta mõjusfäärist pääsemine
aga alati sellega kaasas põlemine;
verd ja soolikaid maanteel ja linnas
see saatuse hind Ukrainas
vabadus pole nõrkadele
vaid ainult julgetele;
jälle Karu püünisesse astus
ta väärt vaenlasega kohtus
Atamanil kurj .....
Ise teen reeglid
Ära lammuta nüüd
igat teadvuse kihti,
mida näed enda ees avanemas
see on nagu software upload, update
pole vaja, pole vaja
liiga palju infot
kas kõike seda vaja?
Kanalina kasutada...
Abiellun ja armastan millal tahan,
sellel ei ole daatumit ega "parim enne" möödumiskuupäeva,
kuigi seda pidevalt korrutavad teised, et tüdruk kiirusta,
valikud lõppevad otsa ja soodusmüük on just täna!
Aga ma ei allu käskudele
Olen liialt isepäine
Kunstnik võib-olla
See siiski
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
keegi teine
korjasin jälle
prahti loodusrajal
kommipabereid
jäätisepabereid
koorepakke
suitsupakke
heeringapakke
kalapulgapakke
pudelikorke
plastmasspudeleid
joogipurke
vettind konisid
ühe ribadeks seljakoti
toppisin ka
kotti
kas peaksin põlgama
inimest
olen lihtsalt ise
keegi teine
Sanya
Peata kana
Huvitav mis tunne on olla,
kana kellel pole pead.
Kas ainult karjas
oskaks olla ta ?
Huvitav mil saavad tasu
need, kes ülekohtused
liiga isepäised, uhked,
sõjakad ja veidralt tihked.
Huvitav kas iial saavad
aru oma veast
või elulõpuni end
ingliks peaks ?
Kas sõimaks kanaks lähedasi,
endal läheks halvemini,
oleks aeg neil lahkuda
oma ego kokku pakkida!
Nõid
Poolenisti poolitatult kiikasin su poole
silmanurgast, kui sa minu püüdlusi ei näinud…
Eristusid selgelt ülejäänud kirjust hulgast –
sinu otsinguks ja leiuks aega mul ei läinud.
Märkasin su kohal nagu läbipaistvat krooni –
oled kõrgelt sündinud, vist ise sa ei tea…
Minu ämbliksilmad näevad rohkelt kalliskive,
kuid madalamaks murust ennast tihtilugu pead.
Varjatu on varjamatult tunda kõige ümber,
räägib tõde valjemalt, kui arvatagi võid…
Tänan vaikselt, et sind tundma sain ja et sa minult
teisepoole suuna võtsid. Naiseks sai sul nõid:)
/Mari*U .....
Luban, et..
kunagi, kui targem olen, panen sinu loodi
püsivuseks kaitsekihi ümber kesta koon
nõnda sünnid uueks end ja tunned isemoodi
teen su õnnelikuks, tähed taevast alla toon
armastama hakkad end, näed rahu peegelpildis
ülistad realistlikult ka elu pahupoolt
vanutame traagelniidid kauakestvaks vildiks
kui keemiline puhastus su üle kannan hoolt
avan mõtlemisepuldist uksed, mis jäänd lukku
ehk mõnda aega peangi olema vaid mina hea
hoian imeõrnalt sind kui portselanist nukku
meeleldi jään kaelaks, mis saab pöörama su pead.
Heliriin Puistamaa