Sõnale aare leiti 414 luuletust
plikaeas
ma salaja vaatasin Su tuba
kus vaas laual värskeid
astreid hoidis
kardinast aknal
hommik tuppa hilineb
patja mis igal öösel
puudutab Su tekki lina
kuum on saladustest
oli armas mulle see päiksest
kiiskav kohtumine
kapp nurgas laua ääres tool
mu oma kohmetus ja puna
kui äkki uksel õhetades seisid
me pilgud olid ehmunult koos
valguse, lehtede ja õite kevad
see hakkab pähe
kui raagus oksal
saab pungast leht
heleroheliseks värvub mets
tee ääres hõõgub sirelite hekk
kõik suur ja eht
nii lähedal
kevade tuhuvaevad
et suu sulle valjult hüüab
janus meelel
nüüd anna seda pikalt kaeda
mis rõõm nüüd minna
päeva uude
kui valgust aina
tuleb juurde
öö jääb järjest lühemaks
vähem aega pimedat
sa päiksest enam
pole lahus kui talvel
juurde anu valgust
kibedalt
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
midagi rõõmsamat, kevad maal
supp pliidil podiseb
aur lokkidena tõuseb potist
lendab köögiaknast õue
kus lapsed on ja mai
kass hiilib aiaäärses kulus
koera haugatusest
kohkub lammas
kaevu ääres vaatab lapsi
suurte silmadega ruske lehm
veel tilli sibulat ja peterselli
siis hõigata võib ukselt
nüüd ruttu lõunale
Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes
päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek
surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud k .....
25.03.2022
mida on mul öelda
noorte sõdurpoiste
poolt tapetutele
sõjas surnutele
elust ja päikesest
ilma jäänutele mul
kes ma alles hoian
päeval kinni käest
kasevõrade kevadist
õhetamist pea kohal
märtsi sinas näen
joobuma alles hakkan
metsade lehtimise
rohu kasvamise
taeva alla tagasi
tulnud mulla väest
ja nii tuhandeid aastaid
teie kaaslastele
kelle hinged olid samuti
maa ning päikese lapsed
kel samuti pääsu polnud
aja poolt neile antud saatustest
25.03.2022
seegi rõõmustab silma
tilgub majal räästas
jäätund tee päikse .....
Tänavakivi paigaldaja
Juba hommikul vara pead objektil olema
kontorirott jääb voodisse lebama
pole vahet, mis ilm väljas
sõitnud tööle, ise näljas;
objektil keset kuuma või külma päeva
läbi tunde, mis nii äreva
sa marsid edasi tagasi teedel
enesetunne on nii vedel;
on kell 8 õhtul ja koju sa ei saa
su pere joob õlut kodus üksinda
veel koristad pärast tööd
ja ei tea jälle, millal sa sööd;
ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma väikse palgaga
oh, ema, kui sa vaid näeksid, pojast on tööline sirgumas
sina oma keha koormad
kohal teised ikestavad firmad
mis füüsilise .....
Armastuse nõgesed
Armastuse nõgesed
need kasvasid
tee ääres ja metsa sees
Ma püüdsin neid juurida,
juurega välja kiskuda,
aga see jonnakas tige taim,
ajas oma juuri ikka edasi ja edasi
Värskendaja
Ta ütles mulle, et ta ei kao,
isegi kui proovin hävitada tema kohalolu
Seega on mõistlikum olla lubamises
koos nõgesega
Nõgesed võivad kõrvetada,
aga kõrvetus võib olla nii naudingu kui ka põletusrohke
Kuhu panustad?
Kui tänapäeval keegi kingib kimbu nõgesed,
on see võimas elliksiir,
mu tervise,
naise tervise,
taastamisel.
Armusin Su eksistensi
Armusin Su eksistensi
kuuvalgel ööl,
kui üheskoos pimikus ilmutasime pilte
möödunud aegade ärevusest
on meil seda taaka üldse endaga kaasa vaja võtta?
Lõhutud tundeid või
saaks me võtta kõik hea ja laduda selle
ühise elu vundamendiks?
Arglikud nagu kaks põldhiirt,
kauged, kuid samas lähedased,
kumbki oma põllu ääres...
Üksildasi jalutuskäike tegemas...
Tean, et oled muutunud,
aga mu hing tantsib koos Sinuga.
Hunt
Nüüd ei peata miski vägi
lõrisevat hunti,
kel hammas juba tilgub verest
ja haavleid täis on rindki.
Karjakoplini on jäänud
ainult mõni samm,
rünnata on vaja kiirelt,
murda maha lambatall.
Aga kopli väravas,
oinas vastas on,
peas tal sarved tugevad,
kehas tugev ramm.
Hunt, see lendab kaarega,
metsa tagasi,
oma ihu lakkuma,
härdalt ulguma.
Sünnipäevalaps-Eestimaa
Nii palju rõõmupisaraid
on alla neelata täna!
Nii palju laule laulda
ühise taevakaare all!
Nii palju südameid
on põksumas täna!
Nii palju kätepaare täna
kokku lõimitud on!
Nii valusal ja ja ilusal ajal
meil rõõm on südameis!
Nii valusal ja ilusal ajal
Eesti jääb kestma igavest!
Mul on tüdrukuid!
Oled naistega aus mees
neid ikka suhteportaalis ei saa
nii tunglev iha püsib sees
läheb pulk püsti, hopsassaa!;
kuna tõi kratt mulle haaremi
blonde, - prünette - ja punapäid jõulukingituseks
täidan oma romantika skeemi
ei pea olema üksi valentinipäevaks;
mul on tüdrukuid!
mu vända otsas kargamas
ükshaaval ilusad ja süütuid
mu peal ratsutamas;
lakun ja imen tisse
üles, maha, urruauku
söön vittu ja pistan sisse
läheb valgeks, kostab pauku;
kõik, kes mind tahavad
nendega voodis kaissu poen
mil tüdrukud lahti taovad
igaühele sulli loen;
seksig .....
Vee - tiiger
Mu nimi on dr. Moreau
ja teen inimestest loomi
ristada võõraid geene on au
ja keegi mind ei noomi;
sest olen enda saarel
kuhu mereturiste meelitan
tuleb neid igal kaarel
hiljem karvu neile keevitan;
puuris endine sekretär
kellele panin tiigrinaha
ja see pole väär
olla minu kiskja ei tee paha;
mu kiisuke lõriseb
läbi imbunud veest
pikkade küüntega klõbiseb
tean, et ootab peremeest;
sügan ta kõrvatagust
ja alasti keha silitan
laiutan sekretäri sabaalust
ning oma pükse langetan...
Naeratus
Mis naeratus see on,
mis jõuab südamesse?
Mis naeratus see on,
mis muudab rõõmsaks meele?
Mis naeratus see on,
mis unustab kõik mured?
Mis naeratus see on,
mis elust läbi pureb?
See naeratus on ema lahked silmad,
mis naeratuseks langeb lapse suul
See naeratus on hool ja leppimine,
kui hinges murekoorem
nõnda suur
See naeratus on suur päikseketas,
mis puistab rõõmusära südame
See naeratus on surematu aare,
mis hingesoojust jagab eluteele!
Tuulelohe
Mere ääres tuul võimas
linnud koha peal liuglevad
vahune meri kaldale löömas
lennud rannas peatuvad;
kajakas on nagu tuulelohe
mis õhus seiskub vastu voolu
ei saa edasi kohe
kehvaks läheb linnul meeleolu;
hee - hee, linnud on nii lollid...
tahavad isegi mere kohal minna
aga tuul uhtus reisiplaanid
kui tahavad jõuda tänna - sinna;
jahimehele on see hea saagipäev
Siidine sall
Vaarema kaisutas tüdrukut "Kallis
annan sul enese iidseima väe
peida end paha eest siidises sallis
sall tõrjub eemale kurjema käe
Suguselts alati usaldas siidi
otsides armsamaks ausamat meest
tõprad ja alatud määrati süüdi
iial ei astunud ihudel eest
Hiljem kord istusid tüdrukut poissi
kaksiti hämaras voodipea kõrval
sidusid eneseid käsiti silmitsi
käed käisid arglikult piirete serval
Vaevalt said teineteist pisuke maitsta
tahtmised tuikamas kummalgi huultes
enam ei hoolinud endast et kaitsta
vaim hõljus hämaras hämaras tuultes
Poisil ei käed enam kà .....
Üks linnapoiss küla peal jõlkus
Ãœks linnapoiss
tuli suurest linnast ära
tuli küla peale jõlkuma
vahetas uhked riided ära,
et tunda ennast vabana
Külakõrtsis juttu vestis
habetunud taadiga
Raske oli taadil süda
Piibupilv hõljus lae all
Külatüdruk ülemeelik, kena
poisil silma pilgutas
Külapoodi põikas sisse
külla tulnud linnapoiss
Leti ääres külanaised,lihtsad,
olid suures jutuhoos
Poiss,see jõlkus mööda küla
tuli mõtteid koondama
olla lihtsalt linnast ära
jõlkuda küla tänaval,
mõned mõttedki peita ära,
mis linnapoissi vaevavad
Huulilt lendu lasi vile
ja siis rõõmsa .....